Alates jaanuarist võib Eestisse tööle tulnud välismaalane töötada samaaegselt mitme tööandja juures eeldusel, et järgitakse töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Teise tööandja juurde tööleasumisel ei ole enam nõutav Eesti Töötukassa luba, seaduses sätestatud määras töötasu maksmine ja teavitamine.

Töötamiseks mõeldud elamisloa taotlemiseks vajalik Töötukassa luba ei ole enam isikuline. See tähendab, et Töötukassa võib ettevõttele anda loa ühe või mitme ametikoha täitmiseks välismaalasega, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Samuti luuakse võimalus Eestis lühiajaliselt viibivale välismaalasele või tähtajalise elamisloa alusel viibivale välismaalasele töötada Eestis renditöötajana. Muudatuse tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi personalirendiettevõtete kaudu.

Et võimaldada paindlikumalt Eestis elamist jätkata, luuakse pärast elamisloa kehtivuse lõppemist 90 päeva pikkune üleminekuperiood ning Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengitele ja -teadlastele/õppejõududele 183 päeva pikkune üleminekuperiood. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel – olgu selleks siis elamisluba ettevõtluseks, töötamiseks või õppimiseks.

Uuest aastast on võimalik taotleda ka uut tähtajalist elamisluba ehk elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Selle võib anda välismaalasele kuni viieks aastaks korraga eesmärgiga soodustada Eestis hästi kohanenud ja elamisloa saanud inimeste Eestisse elama jäämist ning töötamist, õppimist ja ettevõtlusega tegelemist.

Tänase seisuga on Eestis tähtajaline elamisluba 23 787 välismaalasel. Kõige enam on tänavu Eestilt tähtajalist elamisluba taotlenud Ukraina ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Neile järgnevad määratlemata kodakondsusega ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega inimesed.