Tallinna Sadama eksjuhid Kiil ja Kaljurand pääsevad jalavõruga vahi alt

Altkäemaksuvõtmises kahtlustatavad Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljurand (50) ja Allan Kiil (52) pääsevad pärast neljakuulist kinnipidamist peagi jalavõruga vabadusse.

Läinud aasta jõulude eel taotlesid Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kaitsjad kohtult, et kahtlustatavate vahistamine asendataks elektroonilise valvega. Täna peeti Harju maakohtus kohtuistungid, kus prokurör nõustus tõkendi muutmisega, ja kell 15 tegi kohus kinniste uste taga otsuse tõkendi muutmise kohta. "Kohus otsustas rahuldada taotluse asendada vahistamine elektroonilise valvega," ütles Delfile riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro. Millal Kaljurand ja Kiil täpselt välja saavad, ei osanud Kahro veel öelda.

„Kaljurand ja Kiil vahistati läinud aasta augustis prokuratuuri taotlusel selleks, et neil poleks võimalik panna toime õigusmõistmise vastaseid kuritegusid ehk mõjutada hulgalisi tunnistajaid. Kuna nelja viimase kuu jooksul on kaitsepolitsei hulgaliselt menetlustoiminguid juba läbi viinud, olen prokurörina nüüdseks nõus tõkendi muutmisega. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega tähendab siiski, et piirame oluliselt kahtlustatavate liikumisvabadust,“ rääkis menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Feldmanis.

Riigiprokuratuur kahtlustab Kaljuranda sadamaäris ettevõtjatelt rohkem kui 300 000 euro ulatuses altkäemaksu võtmises ja Kiili enam kui nelja miljoni eurose altkäemaksu võtmises, millest enamik tuli Poola ja Türgi laevaehitusfirmadelt, mis ehitavad Tallinna Sadama tellimusel Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks liikluseks parvlaevu.

Kaljurand ei ole uurimise käigus seni ütlusi andnud, kuid kaitsjate sõnul pole ta altkäemaksu võtnud. Taotluse Kaljuranna vabastamiseks jalavõruga esitasid tema advokaadid Leon Glikman ja Paul Keres. Kiili suhtes esitas vabastamise taotluse advokaat Aivar Pilv.

Kaitsepolitsei võttis Kaljuranna kinni mullu 26. augustil. Rahumäe arestimajja viidud Kaljurannale kehtestati täielik suhtluskeeld. Rohkem kui neli kuud kestnud vahistamise jooksul oli tal keelatud perekonnaga kohtuda, helistada ja kirju vahetada. Ta võis suhelda ainult advokaatidega. Trellide taga kasvatas mees vägeva habeme.

Erinevalt Kaljurannast kohtles prokuratuur Kiili eeluurimisvanglas leebemalt. Ta võis suhelda oma perekonnaga. Pühade ajal viibis Kiil seoses terviseprobleemidega arestimaja asemel haiglas.

Prokuratuur kahtlustab praegu nii Kaljuranda kui ka Kiili ametiisikutena altkäemaksu võtmises karistusseadustiku § 294 järgi. Süüdimõistmisel saaks neid karistada kuni 10-aastase vangistusega.

Eelmise aasta lõpul leidis Tallinna ringkonnakohus, et Kaljuranda oleks õigem kahtlustada altkäemaksu võtmises erasektoris. Tegemist on karistusseadustiku § 402³, mis näeb ette kuni 5-aastase vangistuse.

Ringkonnakohtu seisukoht ei ole õiguslikult siduv, kuid prokuratuur lubab seda uurimise käigus arvesse võtta.