„Miks Tallinn kriisiks ei valmistu?” Rahvas nõudis Toompeale barrikaade

Kaitseplaan valmis pärast Vilniuse sündmusi. Ideest viimase kivi mahapanekuni kulus vähem kui nädal.

Täna möödub 25 aastat päevast, kui paika sai viimane Toompead kaitsev kivimürakas. Vilniuse verised sündmused laienesid Riiga ja tegid ärevaks ka eestlased. „Arvasime, et nüüd on Tallinna kord, ja tuli tegutseda,” meenutab üks kaitse põhiorganiseerijaid, 1990-ndatel Eesti piirivalve ülesehitamist juhtinud kolonel Henn Karits Toompea nõlval ainsa alles jäänud kaitsekivi juures. Temaga on koos tollane Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem Aadu Jõgiaas ja arhitekt major Hindrek Piiber.

Karits, Jõgiaas ja Piiber tõdevad, et kuigi Vilniusest tulid õõvastavad teated, oskas äsja moodustatud Kodukaitse võimalikke rünnakuid karta juba 1990. aasta suvel. Otsus jaanuaris Toompeale barrikaadid püstitada langetati aga tavainimeste survel. „Kodukaitsele tuli üha rohkem teateid, et miks Tallinn kriisiks ei valmistu. Eks pildid Vilniuses tankide alla jäänud inimestest olid eestlastel eredalt silme ees. Kuidagi ei tahtnud aga Toompead prügimäeks muuta (Vilniuses ja Riias toodi barrikaadideks puud, sodi ja kõiksugu asju – R. A.),” räägib Karits.