Doktoritöö: Eesti kärpis majanduskriisi ajal erakordselt palju ja kiiresti

Valitsus kordab praeguse kärpekavaga kriisiaegseid otsusetegemise mustreid, ehkki kriisi enam pole.

Mullu suvel kaitses Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) halduspoliitika teadur Riin Savi doktoritöö selle kohta, kuidas 2008. aastal lahvatanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas Eesti ja Euroopa valitsusi. Savi uuris Eesti ja teiste Euroopa riikide valitsuste riigieelarvete kärpeotsuste tegemist ning seda, kellele peamiselt langes kärbetega seotud koorem. Töö võitis preemia nii Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil kui ka NISPAcee rahvusvahelisel konkursil. Teema on aktuaalne ka praegu, sest Eestis toimuvate kärbete käigus koondatakse aastas 700 riigiasutuste töötajat.

Savi uuringud näitasid, et teiste Euroopa riikidega võrreldes tehti Eestis eelarvekärped erakordselt kiiresti ja avalikkuse vaikiva heakskiiduga. Veel enam, kärped saavutati valitsussektori eri haldusalasid korduvalt – 12 kuu jooksul kolm korda – proportsionaalselt kärpides. See tähendab otseselt vastutuse delegeerimist poliitikutelt ametnike tasandile. Viimane on Savi sõnul erakordne, kuna enamik Euroopa riike suutis peale kärbete teha valusaid otsuseid ka poliitilisel tasemel.