Mõelge, kui teile kõnniks tänaval vastu korraga 27 hobust. Kas julgeksite lapsevankriga neile vastu jalutada? Või kui aastaid tasandatud muruplatsile tuleks hobusekari, tallaks selle ära ja nosiks põllulapilt mõne maitsva vilja, tambiks põllu maatasa ja jätaks tagatippu tänutäheks suure sõnnikuhunniku?” kõlavad mured. Need on vaid mõned, mis on Pärnumaal Vändra vallas asuva Oriküla ja selle ümberkaudsete külade elanikke juba pea kümme aastat kimbutanud. „Ma ei tea, mis sel aastal on. Lumi sajab karjuse peale ja nii panevad hobused küll ühe, küll teise koha pealt välja. Üks läheb ees ja kari on järel,” on nõutu ka hobuste hooldaja Kersti Känd, tuntud hobusekasvataja, kes on ka ala võistlustel auhindu noppinud.

Juba aastaid on loodetud, et ehk jääb järjekordne rüüsteretk viimaseks ja hobused jäävad püsima 40 hektari suurusele maa-alale. Aga teateid plehku pannud hobustest tuleb keskmiselt korra nädalas.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega