RAAMATUBLOGI: Nagu tumm leilis...
Ju vaatas autor, et Šotimaa kuulsaim politseinik Hamish Macbeth tunneb end liiga mugavalt ning väänas talle kraesse mitme raamatu jagu kuritöid. Kõik kaagid said püütud.
Kuritegude lahendamisega tuleb Macbeth toime, pole probleemi, ent tal on palju suuremad mured, kui ühiskonna kaitsmine. Taaskord tahavad ülemused teda edutada ja kodusest mägismaa külast linna kupatada ning mõistagi vajavad klaarimist naisküsimused, millega Macbeth tavapärasel moel hätta jääb.
Aga jah, orus paiknevas tillukeses külas, kuhu ei levi isegi telesignaal, valitseb hirm – kõrts on tühi, üks maja lastakse õhku, elanikud vaikivad.
Samal ajal tassitakse Hamishi kodukohas pood veinidest tühjaks, noor näitsik lööb maha abikaasa koera ja mees ise on kadunud ning lähedalasuvas hooldekodus toimub midagi kummalist.
Hamish vehkleb nagu tumm leilis, kuid õnneks on tal külarahvas abiks ning kamba peale seatakse õiglus jalule.
Keeruline on Macbethi lugusid paremusjärjestada, sest eks kõik ole lihtne ja sorav lugemine, kus liiga süvitsi ei minda. Ent kui tuleks käsu korras kuldmedal välja anda, siis „Küla surm“ oleks peamine pretendent.
