Kohtutäitur pani müüki Eesti ühe kuulsama rahapesija lähedastele kuuluva ettevõtte kinnistud
Praegu on müügis kokku kaheksa kinnistut. Kõik need asuvad kas Tartus või Tartu ümbruses, Luunja ja Tähtvere vallas.
Kõige odavama kinnistu alghind on 17 212,50 eurot. See asub Tartu linnas, Põik tn 14 (1/20 kaasomandist). Kõige kallima müügis oleva kinnisasja alghind on 2 467 859,40 eurot. See asub Tartu linnas ja koosneb mitmest erinevast aadressist Staadioni 4, Narva mnt 78, 80 ja 82.
Kinnisasjal asuvad ehitismälestised, Narva mnt 78 asub Theatrum Zootomicum.
Kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud arvutispetsialist Vladimir Tšaštšin tunnistas end kolmapäeval USA-s Manhattani föderaalkohtus süüdi.
Tšaštšin tunnistas süüd vandenõus arvutisse sissetungimiseks ja vandenõus internetipettuse toimepanemiseks. Kokku esitati talle 27 süüdistust.
Kohtupaberitest võis lugeda, et Tšaštšin lõi 2002. aastal seaduslikult ettevõtte Rove Digital ja asus 2007. aastal kasutama seda veebis reklaamipettuse toimepanemiseks pärast pahavara saamist Venemaal asunud kaaslastelt.
Süüdistuse kohaselt nakatasid Tšaštšin ja tema kaasosalised 2007.-2011. aastani pahavaraga üle nelja miljoni arvuti enam kui 100 riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.
Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
USA prokuröri Preet Bharara sõnul teenisid Tšaštšin ja tema kaaslased skeemi abil üle 14 miljoni dollari ebaseaduslikku tulu.
Prokuröride sõnul asus üle 500 000 nakatunud arvutitest Ühendriikides. Nende seas oli ka USA valitsusametite, haridusametkondade, mittetulundusühingute, ettevõtete ja üksikisikute arvuteid.
Tšaštšin anti Ühendriikidele välja 2014. aasta oktoobris pärast kaks aastat kestnud USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Eesti ametivõimude juurdlust.
Veel viis USA kriminaalmenetluse raames süüdistuse saanud Eesti kodanikku -- Timur Gerassimenko, Konstantin Poltev, Dmitri Jegorov, Aleksei Aleksejev ja Anton Ivanov -- olid Ühendriikidesse toimetatud juba varem ja neli neist on ennast ka süüdi tunnistanud.
2014. aasta aprillis Eestis alanud protsessil eitasid nii Vladimir Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ja Credit Union OÜ süüd küberkuritegudes ja rahapesus.
Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.
Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.
Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni 2012. aastal Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales 2012. aasta novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st.
Kriminaalasja raames arestiti 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ja umbes 660 000 eurot.
Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.
Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ja väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.
