Valitsusparteide poliitikud sõidujagamisteenuse seadustamise kohta naljalt kriitilisi sõnu ei leia

Täna toimus riigikogus sõidujagamisteenust reguleeriva ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ning sellega seoses kaks erinevat meeleavaldust, millest üks toetas jagamismajanduse ilmingute legaliseerimist ning teine mõistis eelkõige sõidujagamisteenuse hukka.

Pooldava aktsiooni taga olid ootuspäraselt jagamismajandusega seotud ettevõtjad ning seaduseelnõu heakskiitmise vastast meeleavaldust vedasid taksojuhid, kellelt sõidujagamisteenus üha enam leiba käest kisub.

Koalitsioonipoliitikud on oma tänastes avaldustes valinud selgelt jagamismajandust toetava poole ning võimalikke riske oma sõnavõttudes välja tuua ei oska või taha.

„Sõidujagamisteenuse seadustamine ja taksondusreeglite leevendamine on aja nõue ning Eestile kui innovaatiliste lahenduste lipulaevale jõukohane. Arengut tagasi pöörata ei saa, sest jõgi tagurpidi ei voola," ütles IRL-i riigikogu fraktsiooni kuuluv Ken-Marti Vaher, kes on ka üks "Uberi eelnõu" koostajatest.

Ta tõi näiteks lisaks sõidujagamisteenusele majutusteenuse jagamise, millel on Eestis läbi AirBnB platvormi kaasatud üle 5000 inimese.

Arengut tagasi pöörata ei saa, sest jõgi tagurpidi ei voola.

Seadusemuudatuse eestvedaja riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling (Reformierakond) leidis, et sõidujagamise kõrval vajavad selget õiguskeskkonda ka jagamismajanduse teised sektorid.

„Võime pigistada silmad kinni ja teha näo, et Eestis juba ei eksisteeri tehnoloogiapõhist inimeselt inimesele majandust. Ignoreerida fakti, et jagamismajandus on juba täna siin ja toimib. Me võime teha juurde parkimisplatse, ehitada laiemaks teed ja võtta ära oma inimestelt võimaluse lisateenistuseks, keelata jagamismajanduse, kuid kaugele me sellise masinapurustajaliku poliitikaga ei purjetaks,“ lisas ta.

Riigikogu SDE fraktsiooni liige Jaanus Marrandi leiab, et maailmas võidukäiku tegev jagamismajandus vajab võimalikult kiiret ja täpset seadusandlust, et tagada õigused nii tarbijale kui teenusepakkujale.

„Tähtis on leida toimiv lahendus, mitte ujuda vastuvoolu ja otsida põhjendusi, miks sõidujagamist reguleerida ei saa või seda tegema ei pea,“ ütles Marrandi.

Tähtis on leida toimiv lahendus, mitte ujuda vastuvoolu ja otsida põhjendusi, miks sõidujagamist reguleerida ei saa või seda tegema ei pea.

Jagamismajanduse mahuks kogu maailmas hinnati tema andmetel juba 2013. aastal 26 miljardit dollarit ja see kasvab erinevatel hinnangutel juba lähiajal 110 miljardi dollarini. „Kui 100 aastat tagasi nimetati edumeelseks vähese kapitali kokku panekut ja selle kasvatamist läbi ühistegevuse, siis lähiajal seostub see kahtlemata jagamismajandusega. On kindel, et selliste muutustega kaasnevad tulevikus muutused nii töö mõistes ja see toob kaasa revolutsiooni maksunduslikes arusaamades,“ lausus Marrandi.

Riigikogu majanduskomisjoni keskerakondlasest liikme Erki Savisaare sõnul loob ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu seaduseks saades ohtliku pretsedendi kogu Euroopa jaoks, millest edaspidi hakkavad kõik lähtuma.

„Poliitika mitte ainult ei pea aus olema, vaid ta peab ka näima aus. Täna jääb mulje, et algatatud eelnõu taga ei ole midagi muud, kui kitsa huvigrupi lobitöö. Sellisel kujul ei tohi kõnealune eelnõu kindlasti seaduseks saada. Eesti Politsei on öelnud, et Uberi näol on tegemist piraattaksoteenuse pakkumisega. Ka justiitsministeerium on sõnanud, et eelnõu kubiseb vastuoludest põhiseadusega. Tekib küsimus, miks soovivad eelnõu eestvedajad taolise praagiga nii kiirustatult edasi minna,“ jätkas Savisaar.

Savisaare fraktsioonikaaslane Tarmo Tamm leidis aga, et sõidujagamisteenuse legaliseerimise näol on tegemist olemuselt ebaausa konkurentsi seadustamisega ja seda on väga lihtne kohtus vaidlustada.

Võimalikele juriidilistele probleemidele seoses kõnealuse eelnõu seaduseks saamisega on juhtinud tähelepanu ka justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL).