Eesti Võlausaldajate Liit: Maksejõuetused tuleb saada kontrolli alla!

Eesti Võlausaldajate Liit (EVUL) avaldas koostöös Inforegister.ee-ga käesoleva aasta märtsikuus uuringu, millest sai alguse laiaulatuslik avalik diskussioon maksejõuetust puudutavast olukorrast Eesti ärimaastikul. Ilmnesid mitmed kitsaskohad Eesti seadusandluses, mis kahjustavad järjest rohkem kõigi ausate ettevõtjate tegevust.

Olukorra muutmiseks on EVUL ühendanud nii avaliku-kui erasektori jõud ning liigub lipulaevana ausa ettevõtluskeskkonna loomise suunas.

Maksejõuetuse peamised probleemiallikad

Üks peamisi probleeme, mis EVULi ja Inforegister.ee uuringust välja joonistus, oli massiline variisikute kasutamine võlgadest vabanemiseks. Variisikud iseenesest pole kellelegi üllatuseks, küll aga nende kasutamise mastaapsus. Teine oluline ja seni tähelepanuta jäänud skeem võlgadest vabanemiseks on majandusaasta aruannete mitteesitamine, et need siis äriregistrist sundkustutatakse. Riigi seisukohalt võib olla 7000 ettevõtte sundkustutamine märksa odavam kui 7000 pankrotimenetluse läbiviimine, kuid sisulisi probleeme sellega ei lahendata.

Praegune seadusandlus on äärmiselt liberaalne ning sellega soovitakse tõsta Eesti mainet ja luua avatud ning atraktiivne majanduskeskkond. Juba praegu asutatakse igas kuus umbes 2000 uut ettevõtet, samas kui ametlikult on tegevust lõpetavaid ettevõtteid alla 100 ja sundkustutatud ettevõtteid veidi üle 500. Niimoodi jätkates on meil varsti äriühinguid rohkem kui riigis elanikke. Omaette küsimus on, kui paljud neist reaalselt riigile väärtust loovad ja paljud erinevaid skeeme kasutades majandust õõnestavad? Igapäevaselt võlglaste ja võlausaldajate probleemidega tegeledes on raske veenduda, et valitud taktikad viivad eesmärgini.

Muudame üheskoos olukorda

Olukorra muutmiseks avalikustas EVUL käesoleva aasta märtsikuus oma ettepanekud pahatahtlike maksejõuetuste kontrolli alla saamiseks, mida on tänaseks kohtumiste käigus tutvustatud näiteks Keskkriminaalpolitsei Majanduskuritegude büroole, Riigiprokuratuurile, Maksu- ja Tolliametile ning Justiitsministeeriumi maksejõuetusõiguse revisjoni komisjonile. Erialaliitudest on kohtutud näiteks Rahvusvahelise Kaubanduskoja — ICC Eestiga, Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga, Eesti Advokatuuri maksejõuetuse komisjoniga, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga. Täpsemalt on kohtumiste eesmärgiks olnud informatsiooni jagamine, ühiste kokkupuutepunktide leidmine ning avaliku- ja erasektori koostöövõimaluste parandamine. Edasise tegevusena soovitakse tähelepanu alla võtta kõige suuremad kitsaskohad praeguses seadusandluses.

Foorum — kõik osapooled ühise laua taha

EVUL on järgmiseks planeerinud ühise foorumi korraldamise, kuhu kaasatakse nii erasektor (sh EVULi praegused ja tulevased liikmed), erialaliidud kui ka riiklikud institutsioonid, eesmärgiga näidata kogu maksejõuetuse probleemistiku laiaulatuslikkust. Foorumi korraldamise vajalikkust kommenteerib EVULi asutaja Marie Rosin järgmiselt: „Praeguseks oleme saanud kohtumistelt positiivset ja konstruktiivset tagasisidet ning palju häid mõtteid. Samas oleme näinud, et igaüks püüab oma jõududega hakkama saada, kuid selline olukord, kus palli veeretatakse ühelt asutuselt teisele, ei vii tulemusteni. Peame kõigi osapooltega üheskoos looma konkreetse tegevusplaani, et olukord hakkaks reaalselt muutuma.” Muutuste eesmärgil tegutsetakse järjekindlalt edasi, sest maksejõuetused tuleb kõigi Eesti võlausaldajate nimel saada kontrolli alla!

Tasub teada!

Eestis tegutseb ca 700 variisikut, kellest on ärikeeluga 14 isikut. Inforegister.ee andmete põhjal koostatud EVUL-i avaliku juhatuse liikmete musta nimekirja leiad siit: http://www.evul.ee/juhatuse-liikmete-must-nimekiri/

Variisikute teenuseid on kasutanud rohkem kui 10 000 ettevõtet ja seeläbi võlgadest vabanetud ca 360 miljoni euro ulatuses.

2015. aastal lõpetas tegevuse 6900 ettevõtet, millest 6604 sundkustutati koos 43 miljoni euroga.

Ettevõtteid, millel on majandusaasta aruanded vähemalt kaks aastat esitamata, on 18 890. Kui äriregister otsustaks kõik korraga kustutada, läheks see riigile ja võlausaldajatele maksma 155,5 miljonit eurot.

2016 aasta esimese nelja kuu jooksul on sundkustutatud juba 5500 ettevõtet.

Kümme 2015. aastal maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud ettevõtet, kus juhatus hülgas äriühingu

LIGNAR OÜ

G-365 INVEST OÜ

NUTRIFON SOL OÜ

KÄHKU OÜ

TIMBERHAT OÜ

BRAIT ARENDUS OÜ

ARIONPARTNER INVEST OÜ

AKROPOL KINNISVARAARENDUS OÜ

Juhatuse liikmed, kellel on kõige rohkem esitamata majandusaasta aruandeid

Kalev Sakjas

Raivo Palmiste

Rein Loss

Jüri Fedotov

Jan Kittus

Velvo Vahenurm

Øyvind Hjulmand

Janos Grünthal

Rein Roosmaa

Margus Mäekala