Alkomeetrite katse: inimfaktor tekitab segadust, reguleeritud seade toob selgust
Alkomeetri katsetamine pole sugugi niisama lihtne. Peamiselt ehk seetõttu, et inimene on elus organism, kelle sees toimuvad pidevad muutused.
Teoreetiliselt võiks ju ehk kulistada paar õlut, võtta seejärel kümme erinevat seadet, puhuda neisse ja hakata siis näitusid võrdlema. Ent asjatundjad kinnitavad, et sellisel asjal pole mõtet. Isegi väga täpselt kalibreeritud alkomeetrite puhul ei ole põhjust oodata, et need kõik sama näidu annaksid. Mitme kopsutäie õhu väljapuhumise ajal muutub alkoholisisaldus nii puhuja veres kui ka hingeõhus ja tulemused ei saa kuidagi samasugused tulla. Alkomeetreid katsetatakse masinatega, mis puhuvad neisse stabiilselt sama alkoholisisaldusega õhku.
Ent kui siiski lihtsustada? Ütleme, et inimene puhub ainult kahte alkomeetrisse – politseinike omasse, n-ö etaloni, ja siis sellisesse, mida tavakasutajad kaasas kannavad. See võrdlus tundub juba pädevam.
Nii teemegi. Kogume kokku neli mõõtmisvahendit.
Esimene neist ongi politseinike Lion Alcolmeter 500, täpselt seesama, millega korrakaitsjad igapäevatööd teevad. Tagaküljel on kleeps, millel on kirjas, et seadme kalibreering kehtib detsembri keskpaigani.
Teine mõõtmisvahend on ühele kolleegile kuuluv Eestis toodetud Alcoscan Secret, mille hind on veebist ostes 117 eurot. Saidil pood.alkomeeter.com liigitub see alkomeeter täpsusklassi B, mille maksimaalne lubatud viga oma kalibreerimispunktis on 6–10%. Ka selle alkomeetri tagaküljel on kontrollimist kinnitav kleeps, millel seisab, et see peaks näitama õigeid näitusid kuni septembri keskpaigani.
Ja neljandaks ühekordne alkotester Morning After, mille hind on umbes kolm eurot. Sellel pole ekraani – lahti tuleb rullida kilekott, torgata sinna sisse klaastoru ja puhuda seni, kuni kilekott on täis. Kui klaastorus olevad kristallid roosakaks tõmbuvad, pole sul autorooli asja.
Kaks õlut sauna ajal
Nüüd stsenaariumid. Kui palju kordi oleme napsutamisega vahele jäänud tuntud inimeste suust kuulnud muinasjutuheiet eelmisel õhtul sauna kõrvale joodud kahest õllest, milles leidunud alkohol mingil moel veel ka järgmisel päeval veres tuikab!
Otsustame sellise olukorra taasluua.
Autor kulistab „teaduse nimel” kuus lahjemapoolset õlut (alkoholisisalduse mahuprotsent joogis on 4,4) eelmisel õhtul ja ööl ajavahemikus 22.30–3.30 ning magab sinna otsa viis tundi ebakvaliteetset und, et väljapuhkamine välistatud oleks. Ja seejärel puhuma.
Katset jälgima ja kommenteerima palutud maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Rasmus Ojamets rehkendab, et kokku teevad need kuus õlut 104,1 grammi alkoholi. Kuna üldiselt (olgu toonitatud – üldiselt!) põletab inimese organism seitse kuni kümme grammi alkoholi tunnis, peaksid jääknähud katse alguse ajaks ehk kell 10.30 ka alkomeetri ekraanil kajastuma.
„Kasutades valemit, oleks 90 kg mehe joobeks 1,65 promilli,” rehkendab ta. „Ehk 104,1 : 63 = 1,65. Alati on oluline, et alkohol mõjub inimestele erinevalt, ka samale inimesele erinevalt, väsimus- ja haigusseisund vaid pikendavad kainenemise protsessi.”
Ent paraku kajastub mälestus kuuest õllest pärast puhumist üksnes katsejänese pundunud näos. Politseinike Lion näitab kaht ümmargust nulli.
Peale pisikest pausi võtame ette anonüümse varssavlase. Üllatuslikult näitab see aga, et jääknähud (või ametlikus kõnepruugis alkoholi tarvitamise tunnused) on täiesti olemas. Vere alkoholisisalduseks näitab seade 0,070‰, hingeõhus sisalduvaks alkoholihulgaks aga 0,035 mg liitri kohta. Olgu öeldud, et nende kahe asja omavaheline suhe on üsna kindlalt paigas. Nagu kirjutab alkomeeter.com oma korduma kippuvate küsimuste sektsioonis, on „üldtunnustatud suhe 1 : 2100 ehk siis joobele 1 mg/l vastab joove 2,1‰.”
Et promill kätte saada, tuleb hingeõhus leiduva alkoholi näit ümmarguselt kahega korrutada. Seda juhul, kui peaks olema selline alkomeeter, mis näitab ainult üht või teist.
Klaasike valget veini
Teiseks katsejäneseks on Naisteka toimetaja Jete, kes üldiselt tarvitab alkoholi väga harva. Jetele valame klaasi valget Austraalia veini.
Kui vein umbes poole tunniga joodud saab, paneb samuti katset jälgima palutud politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe stopperi käima: kõige täpsema näidu saab siis, kui alkoholi tarvitamise lõpust on möödas veerand tundi.
Meie kolmandaks katsejäneseks on keskmisest massiivsema koguga Delfi toiduportaali Maitsed toimetaja Martin. Tema ülesanne on ära juua üks hele õlu – sama sort, millega end vaevas katsejänes number üks.
Aparaadid on eri meelt
Martin saab viisteist minutit pärast õlle nautimise lõppu puhuda samuti anonüümsesse varssavlasse ja tulemus, mida alkomeeter näitab, on lausa 0,460‰. Sedapuhku läheb selle seadme ja politsei alkomeetri arvamus sootuks lahku, Lion näitab promilliks 0,24 ja igaks juhuks kolmandana järele proovitud Alcoscan Secret hingeõhus sisalduva alkoholi hulgaks 0,12 mg/l. Kui see arv promilli teadasaamiseks kahega korrutada, saab täpselt sama arvu, mida ka politseinike alkomeeter näitas.
Lõpetuseks proovib katsejänes number üks veel ka ühekordset alkotestrit, olles enne pokaali veini joonud ja seejärel pausi pidanud. Alkotester töötab aeglaselt, ent eeskujulikult: joove on olemas ja ületab 0,2 promilli, kristallid klaastuubis tõmbuvad tasapisi roosaks. Kuna siin konkreetset näitu välja võtta pole võimalik, ei saa seda ka politsei alkomeetriga võrrelda.
Niisiis, mida kokkuvõttes järeldada?
Ehk seda, et kui on vaja alkomeetrit kasutada, tuleks igal juhul osta selline, mis on reguleeritud ja millel on tagaküljel sellekohane kinnitus olemas. Lihtne! Nagu katsed näitasid, on selline alkomeeter usaldusväärsuselt politseinike igapäevatöös kasutatavaga täiesti võrreldav. Reguleerimata x alkomeetri puhul olid tulemuseks „aiateibad”, ent samal ajal on omamoodi positiivne, et see konkreetne seade näitas valesti ülespoole. Märksa ohtlikum oleks situatsioon, kus odav alkomeeter joobe olemasolu korral seda pisendaks või sootuks olematuna näitaks. Ei saa sugugi välistada, et mõni alkomeeter just seda teebki, ja see võib viia üsna hukatuslike järeldusteni.
Ja tegelikult oleks muidugi parim, kui sellist situatsiooni, kus peab enda alkoholijoovet mõõtma hakkama, ei tekikski.
