Kui augustis toetas Kaljuranda 25% valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41%-ni. Kaljurand on edetabeli tipus trooninud alates selle aasta jaanuarist, kui Eesti Päevaleht hakkas Turu-uuringute AS-ilt tellima avaliku arvamuse uuringut võimalike presidendikandidaatide kohta. Tegemist on esinduslike uuringutega, kus küsitleja on küsitletavaga näost näkku kohtunud. Seega ei ole need veebiküsitlused.

„Avalikkuse silmis on Kaljurannale Reformierakonna ametlikust toetusest ilmajäämine ainult kasuks tulnud ja tema populaarsust plahvatuslikult suurendanud,” kommenteeris Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk Kaljuranna kõrget reitingut.

Enne otsustavat valimiskogu on sõelale jäänud viis kandidaati. Küsitlus algas siis, kui ei olnud veel selge, kes konkreetselt üles seatakse, seetõttu figureerib küsitluses ka Eiki Nestori ja Jüri Luige nimi. Nende toetus on aga väga väike, mistõttu see üldisi jõuvahekordi ei moonuta.

Kindla erakonna väljendatav toetus pole ka erakonnavälisele kandidaadile alati parim soovituskiri.

30. augusti õhtul peeti Reformierakonna juhatuse emotsionaalne koosolek, kus hilisööks jõuti lõpuks seisukohale, et valimiskogus on erakonna presidendikandidaat Siim Kallas. Päev varem oli riigikogus toimunud esimene hääletusvoor, kus osa reformierakondlasi rikkus kokkulepet ega toetanud presidendikandidaadina Eiki Nestorit. Järgmisel päeval ehk 30. augustil oli riigikogus teine ja kolmas hääletusvoor, kus sotsid ja reformierakondlased andsid oma hääled kokkuleppe kohaselt Siim Kallasele. Kokkulepitud hääli Kallas täies mahus siiski ei saanud, kuid kui ta ka oleks need saanud, poleks ta ikkagi valituks osutunud. Keskerakond jäi oma kandidaadi Mailis Repsi taha, enamik IRL-i ja Vabaerakonna liikmeid pani kolmandas voorus hääletuskasti tühjad sedelid. Samal õhtul koguneski Reformierakonna juhatus ja kuigi Kaljurannale oli väidetavalt lubatud, et valimiskogus saab kandideerimisõiguse tema, jäi see üksnes lubaduseks. 31. augustil Eestisse naasnud Kaljurand näitas välja ilmselget pettumust, kuid lubas, et jätkab välisministrina ja teeb otsuse presidendiks kandideerimise kohta hiljem.

Üha suurenev toetus

Turu-uuringute AS alustas populaarsusküsitlust 6. septembril. Kaljurand polnud selleks ajaks ikka veel otsust teinud. Küsitluse kolmandal päeval ehk reedel, 9. septembril teatas ta aga avalikult, et on otsustanud presidendiks kandideerida ja päevapealt välisministri kohalt lahkuda. Selleks ajaks oli uuringufirma teinud umbes sada intervjuud. „Kuid ka nende esimeste küsitluspäevade teadmatus Marina Kaljuranna kandideerimise kohta ei suutnud väärata tema ülivõimsat esikohta elanike presidendieelistustes,” tõdes uuringujuht Kivirähk.

Reformierakonna valijatest toetavad Kaljuranda koguni pooled küsitletud, Kallast 33%.

Kõige soositum kandidaat Eesti järgmiseks presidendiks on seega endiselt Marina Kaljurand, kes pärast otsust presidendiks kandideerida ja selle nimel välisministri kohast loobuda on oma toetuse valimisealiste Eesti kodanike seas kasvatanud augustikuiselt 25%-lt lausa 41%-ni. Seega on tal toetajaid sama palju kui kõigil teistel presidendikandidaatidel kokku. Esimesi ja teisi eelistusi kokku liites sooviksid Kaljuranda presidendina näha aga juba pooled Eesti elanikud ja 54% valimisealisi kodanikke.

Populaarsuselt järgmine on Siim Kallas, ehkki tema toetus on augustiga võrreldes pisut kahanenud. Kui augustis toetas Kallast 19% valimisealisi kodanikke, siis septembris 15%. Siiski, liites kokku esimesed ja teised eelistused, sooviks Kallase presidendiks saamist neljandik elanikke ja 27% valimisealisi kodanikke.

Ülejäänud kandidaatide toetus on juba järgu võrra väiksem: Allar Jõks ja Mart Helme pälvivad 6% valimisealiste elanike toetuse. Seejuures on Jõks toetajaid pisut kaotanud, Helme toetus aga püsib muutumatuna. Märgatavalt on kasvanud aga Mailis Repsi toetus: kui juunis toetas teda ainult 1% ja augustis 3% valimisealisi kodanikke, siis septembris 7% ja sellega on ta rahva silmis tublil kolmandal kohal. Augustis oli sellel kohal 10%-ga Allar Jõks.


„Allar Jõksi näitel võib näha, et kindla erakonna väljendatav toetus pole ka erakonnavälisele kandidaadile alati kõige parem soovituskiri. Kuid seda mõistagi ainult avalikkuse silmis,” kommenteeris Kivirähk.

Ehkki küsitluse ajal ei olnud veel teada, kas Eiki Nestor kandideerib või mitte, jäi tema toetus tavapäraselt tagasihoidlikuks: teda toetab 3% valimisealisi kodanikke. Ja kuna küsitluste alguses spekuleeriti meedias ka nn musta hobuse ehk Jüri Luige ülesseadmise ümber, kaasasime ka tema kandidaatide nimistusse. Nagu jaanuaris, kui Luige nimi samuti küsitluses figureeris, kogus ta 3% valimisealiste kodanike toetuse.

SDE enamiku soosik

Muude võimalike kandidaatidena mainiti kõige sagedamini ehk 20 korral Edgar Savisaare nime, nimetati ka Yana Toomi, Jüri Ratast, Jaak Jõerüüti ja Indrek Tarandit. 18% vastanutel eelistus puudus.

Marina Kaljurannale annavad oma esimese eelistuse kõikide erakondade valijad peale EKRE, mille valijate seas on Kaljurand toetuselt Mart Helme järel teisel kohal. Seega toetavad Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna toetajad erakonna ametliku toetusega kandidaati vähem kui Marina Kaljuranda.

Reformierakonna valijatest toetavad Kaljuranda koguni pooled (49%) küsitletud, Kallast 33%. SDE valijatest on Kaljuranna taga lausa 56% küsitletuid.

Mailis Repsi toetab ainult 21% Keskerakonna valijaid, Allar Jõksi 20% IRL-i ja 15% Vabaerakonna valijaid.

Juhan Kivirähk viitas, et üks huvitavamaid seoseid on Kaljuranna ja Repsi märgatavalt suurem toetus naissoost vastajate seas: Kaljuranda toetab 42% naisi ja 32% mehi, Repsi toetus on vastavalt 10% ja 6%. Seevastu meessoost kandidaatide toetus on suurem just meeste seas: Allar Jõksil 7 : 4, Mart Helmel 7 : 2 ja Siim Kallasel 16 : 12. „Seega tuleb soopõhine valik neil presidendivalimistel selgelt esile ja nagu teada, on valimiskogu koosseisus mehed suures ülekaalus. Siiski on vähemalt Kaljuranna toetus ka meeste seas ülekaalukalt suurim,” märkis Kivirähk.

Otsust tahetakse valimiskogult

Seekordsesse presidendieelistuste küsitlusse kaasati ka küsimus riigikogus toimunud hääletusvooru kohta: kas avalikkus oleks soovinud, et president oleks valitud riigikogus, või on rahul sellega, et valimised jõudsid valimiskokku? Valimisealistest kodanikest oleks presidendi riigikogus valimist soovinud 27%, seejuures kõrgharidusega vastanutest 35%, Reformierakonna ja IRL-i valijatest üle 40% ja sotsiaaldemokraatide toetajaist 34%. Ligi pooled peavad õigemaks seda, et presidendi valiks valimiskogu. Seega talitas parlament sel korral rahva ootuste kohaselt.

Nende seas, kes oleksid soovinud presidendi riigikogus valimist, oli eelistatuim presidendikandidaat ootuspäraselt Siim Kallas (38%). Võrdselt ehk 11% oli nende seas ka Allar Jõksi ja Eiki Nestori toetajaid. Kõige vähem riigikogus valimist toetanuid oleks soovinud valituna näha Mailis Repsi (8%).

23% neist, kes soovisid, et president oleks valitud riigikogus, ei soovinud presidendina näha ühtegi riigikogu valimisvoorudes üles seatud kandidaati.

•••

Turu-uuringute AS korraldas elanike seas küsitluse 6.–20. septembril. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, keda soovib avalik arvamus näha järgmise Eesti Vabariigi presidendina.

Vastajaid valides rakendati lähteaadressil nn noore mehe reeglit. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil tehti intervjuu noorima kodus oleva meessoost leibkonnaliikmega, kes on vanem kui 15 aastat; kui mehi kodus ei olnud, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajakategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (noored inimesed, meesterahvad), suurema tõenäosuse valimisse sattuda, viies empiirilise valimi paremasse vastavusse rahvastiku tegeliku soolis-vanuselise koosseisuga.

Omnibus-uuringu planeeritud valimi suurus oli 1000 vastajat. Valim moodustati üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks olid piirkonnad ja asula suurus (elanike arv), mille põhjal valiti kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadress valiti iga piirkonna sees juhuslikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid