President viie päevaga? Valimised meenutavad Nõukogude Liitu
(1) "Valimissuvel" oli oma loogika ja hoog. Selle osaks sai debatt ning läbipaistvuse eeldus nii erakondlikes sõelumistes (KE, RE juhääletasid) kui parlamendis ja valimiskogus. Peale selle nägime "südametunnistuse järgi hääletamist." Kõik see tähendab lihtsalt seda, et demokraatliku suveräänsuse kandjaks Eesti Vabariigis pole mingid grupid, vaid rahva poolt valitud esindajad, kes on oma otsustes vabad.
Kõik see on nüüd üle parda heidetud ning protsess kimäärselt pea peale pööratud. Sisuliselt ütleb riik täna, et kõigel sellel polnud jäävat väärtust. Ma ei usu, et see aitaks poliitikat ja poliitikuid nende maineprobleemides.
(2) Demokraatlikud valimised eeldavad vähemalt kahe kandidaadi olemasolu, vähemalt õhtumaises traditsioonis. Vaid nii on võimalik valik - kahe või enama kandidaadi ausas ja õiglases konkurentsis. See, mis toimub praegu riigikogus, meenutab Nõukogude Liitu, kus ka toimusid ainult ühe kandidaadiga "valimised". Sisuliselt ei toimu täna valimised (elections), vaid selektsioon (selection). Demokraatiat kui printsiipi lörtsitakse, luuakse ohtlik pretsedent. Kui tähtis ühiskandidaadi leidmine ka poleks, ei saa ta olla tähtsam kui demokraatia põhimõtted.
(3) Nii pisendatakse ja odavdatakse vabariigi presidendi institutsiooni. Praeguse protseduuriga valiks erakonnad nagu endale arbiitrit, kuid tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, mille valivad kas riigikogu või valimiskogu liikmed - mitte delegeeritud õigustega "vanematekogu," kelle valiku riigikogu plenaaristung kummitemplina kinnitab
