Trumpi suhted Venemaaga tõstatasid NATO tugevuse küsimuse

Keeruline on ennustada, kas Donald Trump on presidendina sama venesõbralik nagu kampaania ajal. Loodetavasti on USA Trumpi ekstsentrilisusest hoolimata riik, mis varasematest otsustest ei tagane. Üks on kindel: USA president ei saa päris kõike üksi otsustada ja ellu viia.

Donald Trump astub küll ametisse alles 20. jaanuaril, kuid tema presidendiks valimise järgne päev käivitas maailma riigijuhtide seas nii õnnitlustormi kui ka peataoleku. Vene riigiduumas võeti uudis Trumpi presidendiks valimise kohta vastu tormilise aplausiga ja omalt poolt läkitas õnnitlused ka Venemaa president Vladimir Putin. Ka president Kersti Kaljulaid õnnitles Trumpi valimisvõidu puhul ja kinnitas, et USA on olnud ja jääb edaspidigi Eestile üheks olulisemaks liitlaseks ja partneriks.

Kuidas peaks neis tuultes käituma Eesti? Paljudes on tekitanud muret tõsiasi, et Trump on varem oma välispoliitilisi seisukohti tutvustades öelnud, et USA peab oma osalust NATO-s märkimisväärselt vähendama ja et Euroopa julgeolekuga peaksid tegelema eelkõige Euroopa riigid ise. Ka muudes küsimustes on tema avaldustest jäänud kõlama veendunud isolatsionism.