Lapidus ei tunne hämarat maailma mitte seetõttu, et on ise selle esindaja, vaid advokaadina kaitseb ta aeg-ajalt neid, kelle rahulik riigikodanik kõige sügavamasse vangikongi peidaks ja võtme kaevu viskaks.

Seoses tööga on Lapidus jälginud Põrguinglite ja Bandidoste arveteklaarimisi, tunneb rahvusmaffia esindajaid, vanglagänge ning teab ehk liigagi palju, kuidas ringlevad raha, narkootikumid ja relvad.
Tegelikult poleks Lapidusel vaja palgatööd teha, sest tema raamatuid müüakse miljonites. Ent, nagu ta ise ütleb, muutub inimene pelgalt kirjutades liiga erakuks.

Võib kindel olla, et Lapiduse lugudes on asja nii, nagu tegelikkuses. Või siis õige pisut nihutatud siia-sinna. Ja see tegelikkus pole sugugi kaunis.

Lapiduse sõnul läksid Rootsis asjad käest üheksakümnendail. Kuni sinnani oli Bullerby maailm – ühed vaesemad, teised rikkamad, kuid kõik näisid võrdsed. Ent siis hakkasid varakamad oma rikkust presenteerima ning ühtäkki tahtsid paljud olla nende sarnased. Kasvõi mingiks ajahetkeks. Ehk siis kiirelt kuritegevusega kroonid tasku, taskust välja, et soetada glamuuri ja vara ning siis paariks aastaks vangi. Vabanedes mindi järgmisele ringile.

1993 loodi Malmös Põrguinglite jõuk ning Rootsis algas organiseeritud kuritegevuse ajastu. Tänapäeval olla sotsialistlikus kuningriigis poolsada kuritegelikku ühendust, milles suur osa on rahvuslikud – Jugoslaavia maffia, Süüria maffia, Venemaa maffia…

Lapidus sai kuulsaks Stockholm noir’ triloogiaga – „Kiire raha“, „Puhas kättemaks“, „Luksuslik elu“. Seejärel otsustas ta kuritegeliku maailma kirjeldamise viia krimiromaani žanrisse ja lõi duo – Emilie ja Teddy. Emilie on advokaat, Teddy Balkani juurtega vangis istunud sümpaatne kaak, kuid üheskoos asutakse rookima ühiskonda saastast.

Emilie ja Teddy tegid avalöögi raamatus „Vipruum“, kus vastuolude kiuste justkui kokku kasvasid. Nüüd on taas vaja probleeme lahendada, sest Värmdö saarel leitakse jõhkralt mõrvatud mees ning kuriteopaiga lähistelt teadvusetu nooruk, kes Emilie endale advokaadiks palub.

Selge, et loo lõpuks õiglus võidutseb, kuid see on vaid hetkeline ja kirjanduslik rahulolu, sest tegelikult ei ole maailm nõnda õiglane ning ilus.