RAAMATUBLOGI: Üks elu võetud, võtame ka järgmise?

Jo Nesbø, „Nahkhiirmees“, tõlkinud Kadri Rood, Varrak, 336 lk.

Nüüd on maakeeles olemas kõik Harry Hole lood, viimasena ilmus esimene, „Nahkhiirmees“, kus Norra vastuoluline politseinik teeb debüüdi, uurides Austraalias kaasmaalanna mõrva.

Hole, nagu selgub, on juba esimesel ilmumisel selline, nagu on: ei pea ta traditsioonilisi uurimismeetodeid millekski, tegutseb jõuliselt, kuid tõhusalt ning avab oma tausta piisavalt palju. Austraaliasse jõudes on tal käsil selge periood, kuid nagu tal ikka, asjad muutuvad.

Nesbø leiab alati võimaluse panna lugeja arutama, õigemini kahtlema, kas see, mis raamatus toimub, on õige ja õiglane. Tõesti… Näiteks need lõigud, kus Hole jutustab minevikust, mil ta alkohoolikuna tegi täis peaga ränga avarii ja tappis kõrval istunud noore ja toreda kolleegi.

Selge, mõrvar tuleb trellide taha saata, ja mõistagi politseitöölt minema. Aga ei.

Esiteks politseinike lojaalsus, teiseks: mida see annaks, kui avarii teinud mees vangi pandaks. Ja nii otsustataksegi välja kuulutada, et roolis oli hukkunu. Õige tegu? Kurjategija jääb ju karistuseta?

Samas… Üks elu on võetud, võtame ka järgmise? Ja mida ühiskond sellest võidaks, kui saaks teada tõde? Ning lõpuks: kas hukkunu lähedastel oleks kergem, kui nad teaks, et keegi on poja-kallima surmas süüdi?
Palun, lahendage olukord. Kas politseijuhid käitusid õigesti või valesti? Teie hinnang.

Hole leidis, et temaga käituti valesti ja enesetapp olnuks liiga lihtne lahendus. „Ma arvan, et inimesed tunnevad mingit laadi vajadust karistuse järele, kui nad ei suuda enam omaenda tegusid taluda. Vähemalt mina igatsesin selle järele: karistuse, piitsutamise, piinamise, alandamise järele. Mille iganes, kui ma ainult oleksin saanud enda jaoks arved klaariks. Aga kedagi polnud mind karistamas. Nad ei saanud mind isegi töölt lahti lasta, ametlikult olin ma ju kaine olnud. Vastupidi, ma sain politseiülemalt avaliku tunnustuse, sest olin teenistuses olles raskelt viga saanud. Siis karistasin ma selle asemel end ise. Ma määrasin endale kõige hullema karistuse, mille suutsin välja mõelda: ma otsustasin edasi elada ja joomise lõpetada.“

Depressioon hävitab sama hullult kui alkohol. Seega pole suurt vahet, kas olla kaine või täis. Ühel ajahetkel valib Hole teise variandi.

Vabameelne Sydney: transvestiidid ja prostituudid, kuritegevus ja inimeste lahkus, head on halvad ja halvad on head. Vastuolud igal ajahetkel, aga see sobib Hole olemusega, kes käib oma rada, et mõrvarit tabada.