Palgapõhised trahvid tõstavad raskemate rikkumiste karistusi keskmiselt kolm korda

Keskmise palga teenija hakkab maksma kuni kaks korda suuremat trahvi kui miinimumpalga saaja.

Sissetulekupõhised trahvid hakkaksid kehtima ainult raskemate väärtegude nagu joobes juhtimise puhul.

Trahvisüsteemi muutus tooks riigieelarvesse igal aastal juurde umbkaudu 10 miljonit eurot.

Homme jõuab valitsuskabineti töölauale dokument, milles on kirjas senise väärtegude trahvisüsteemi muutmise põhimõtted. Kõige suurem muudatus on üleminek trahvidele, mis sõltuvad inimese sissetulekust: mida kõrgem palk, seda suurem trahv. Alates 2018. aastast, kui muudatused võiksid jõustuda, võib keskmise palga teenija saada mõne raskema väärteo eest trahvi isegi kaks korda rohkem kui miinimumpalga teenija.