Urmas Sutrop teabeameti raportist: nende sõnum pole eestlastele, vaid Kremlile ja meie partneritele, et Moskva püüab eksitada maailma avalikkust ja siinseid venelasi

Teabeamet tegutseb kaitseministeeriumi haldusalas. Ameti kodulehel on kirjas nende eesmärk: „tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil, julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine“.

Eesmärk on sõnastatud väga halvas eesti keeles nii, et sellest on väga raske aru saada. Äsja ilmunud teabeameti aastaraamat on aga kirjutatud arusaadavalt: „Teabeameti peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta“. Ajakirjandus on aastaraamatust teinud arvukaid uudiseid, mida siis on vürtsitatud tähelepanu tõmbavate pealkirjadega.

Teabeameti ülesanne ei ole informeerida oma töö tulemustest avalikkust. Eelkõige peab amet esitama raporteid presidendile, peaministrile, kaitseministrile, kaitseväe juhatajale, siseministrile ja välisministrile.

Kõrvalpõikena kujutlegem korraks ette, mis juhtuks, kui moodustataks valitsus, kus mõne neist ministrikohtadest saaks endale mõne meie erakonna kremlimeelne fraktsioon. Teabeamet raporteeriks Kremlist tulenevatest ohtudest otse Kremlile.

Ometi on teabeamet asunud juba teist aastat teavitama avalikust meid ümbritsevatest julgeolekuohtudest ning paradoksaalsel kombel kõnetama ka Kremlit. Väga tabavalt on öeldud aastaraamatu saatesõnas, et muidu varjuhoidvad luureasutused avaldavad selliseid ülevaateid selleks, et „kummutada valesid-pooltõdesid paljuräägitud tõejärgsel ajastul. Kui meie ise ei räägi, siis räägib keegi teine“.

Teabeameti juht Mikk Marran peab tähtsaks, et infot ainult ei kogutaks ja analüüsitaks, vaid kasutataks ka ennetavalt ohtude vältimiseks.

Selliste julgeolekuülevaadete avaldamine on paras pähkel, sest nt Kremli eriteenistustele ja analüütikutele ei tohi välja lobiseda, mida ja kui palju amet tegelikult teab ning aru ei tohi saada ka sellest, mida amet ei tea.

Aastaraamat keskendub ohtudele, mis lähtuvad eelkõige Venemaalt, aga ka islamikalifaadist ja mujalt, näiteks Põhja-Koreast. Venemaa puhul analüüsitakse nii selle sise- kui ka välispoliitikat, majandust, olukorda regioonides, välisriikide diplomaatide ahistamist Venemaal, Venemaalt lähtuvat küberohtu, Vene relvajõude ja sõjatööstuskompleksi, Vene relvajõudude tegevust Ukrainas ja Süürias ning Venemaa mõjutustegevust Euroopa Liidus.

Eriti huvitas mind, mida aastaraamat ütleb Venemaa mõjutustegevusest Eestis. Midagi uut ma siit ei leidnud, kuid sõnumi küll. Sõnum ei ole eestlastele, sõnum on Kremlile ja ka meie sõbralikele partneritele. Venemaa püüab desorienteerida nii maailma avalikkust kui ka siinseid venelasi „Venemaa levitab järjekindlalt sõnumit, et Eesti, Läti ja Leedu ei austa oma vene keelt kõnelevate elanike õigusi ja võltsivad ajalugu“. Oluline teabeameti sõnum on seotud VBUA-ga. Tegemist on eelmisel aastal Peterburis registreeritud Vene Balti Uuringute Assotsiatsiooniga, mis avaldab pseudoteaduslikke publikatsioone ning korraldab libakonverentse, et diskrediteerida Eestit, Lätit ja Leedut. VBUA korraldab ka teadustööde konkursse etteantud teemadel, näiteks meie roll idapartnerluse abil Venemaa ohjeldamisel, sõnavabaduse piiramine, et meie natsionalistlikud valitsused saaksid võimul püsida või siis „nõukogude okupatsiooni teooria“ kui Eesti, Läti ja Leedu riikluse nurgakivi.

Osutan siin ka teabeameti nimele, mida plaanitakse muuta välisluureametiks. Teabeamet on väga hea nimi ja annab suurepäraselt edasi asja olemust. Ilmselt põhineb nimemuutmise soov vääral eeskujul. Nõukogude sõjalise okupatsiooni ajal tõlgiti Ameerika Ühendriikide Central Intelligence Agency ideoloogiliselt vene keele vahendusel eesti keelde kui Luure Keskagentuur. Täpsem tõlge oleks just teabe(analüüüsi) keskagentuur. Ingliskeelne sõna intelligence tähendabki eelkõige loogika, mõistmise, arusaamise, õppimise ja probleemide lahendamise võimet. Kui tahetakse nime muuta, siis piisab teabeameti ingliskeelse nime muutmisest. See võiks olla Estonian Intelligence Board.

Meie teabeameti aastaraamat on väga vajalik ja kosutav lugemine. Kindlasti tuleb seda lugeda koos kaitsepolitsei aastaraamatutega. Ja seda hakkavad tegema nii meie sõbrad kui ka vaenlased. Et oma tööd edukal teha, et meie riik ja põhiseaduslik kord püsiksid, peab teabeamet lähtuma kuulast vend Johannese lausest filmis „Viimne reliikvia“: „Otsi ikka omale sõpru oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu“.