Kas presidendi puhkus kaob? President Kaljulaid palub parlamendilt riigipea puhkusesüsteemi muutmist

Kui president läheks praegu nädalasele puhkusele, tooks see riigikogus kaasa korraliku segaduse ja bürokraatialaviini.

Presidendi kantselei direktor peab üheks lahenduseks presidendi puhkuse kaotamist – nii nagu seda pole riigikogu liikmetel.

Riigikogu esimees eelistaks varianti, kus presidendi puhkuse ajal oleks esimees ühtlasi ka presidendi ülesannetes.

„Jälle ei käinud president puhkusel! Jälle sai ta välja võtmata puhkuse eest tuhandeid eurosid hüvitist!” nenditakse vähemalt kord aastas, kui selgub, kas ja kui palju president puhkab. Tegelikult on presidendil puhkuse võtmine nii keeruline, et seda ei ole teinud ükski president – ei Lennart Meri, Arnold Rüütel ega Toomas Hendrik Ilves. Ilves lahkus pärast kaht ametiaega presidendi kohalt 175 päeva jagu kasutamata puhkusega, mille eest ette nähtud hüvitis ületas 30 000 eurot.

President Kersti Kaljulaid tahab selle jabura puhkuste olukorra lõpetada ja soovib, et riigikogu presidendi puhkusse puutuva viimaks ühemõtteliselt selgeks teeks. Eile saatis presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, milles palutakse seadusandjal analüüsida ja vajaduse korral täpsustada seadusi ja regulatsioone, nii et õigusselgus oleks tagatud ja puhkuseregulatsioon ka päriselus rakendatav.

Seadus on selge

Iseenesest on seaduse järgi kõik selge. Vabariigi presidendi ametihüve seadus näeb riigipeale ette õiguse puhkusele, mille pikkus on 35 kalendripäeva aastas. Presidendi kantselei visioonis tähendaks see, et president ei saa puhkuse ajal oma ülesandeid täita ja volitused lähevad üle riigikogu esimehele.

Ent just selle koha peal hakkab kuhjuma segadus ja kõrvaltvaatajale lausa jabur bürokraatia. Kui riigikogu esimees hakkab täitma presidendi kohuseid, peab ta astuma välja erakonnast ja lahkuma riigikogust. Talle tuleb määrata asendusliige ja riigikogu esimehe ülesandeid hakkab täitma esimene aseesimees. „Ühtlasi kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearaha ümberarvestamine,” kirjutas Riisalo.

Ja kui seejärel siis nädal aega puhanud president ametisse naaseb...

Tiit Riisalo ütles Eesti Päevalehele, et praegu pole presidendi puhkuse regulatsioonis õigusselgust ja skeem on väga keeruline. „See tundub olevat pärit sellisest ajast, kus nüüdisaegne kommunikatsioon veel ei töötanud,” märkis ta. „Tänapäeval on riigipea üsna palju riigist eemal, tema üks põhiseadusjärgseid ülesandeid ongi esindada Eesti riiki väljapool Eestit, aga samal ajal funktsioneerib ta riigipeana ja kõik asjad saavad tehtud.”

Peale selle, et presidendi puhkuseleminek on liiga keeruline, arvab presidendi kantselei, et regulatsioon on ka mitmetimõistetav. „Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud vabariigi presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma,” kirjutas Riisalo Nestorile. „Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada on seetõttu küsitav.”

President ollakse kogu aeg

Riisalo arvates võiks presidendi puhkuse küsimus olla lahendatud analoogselt riigikogu liikmete puhkusega – seda lihtsalt ei olegi. „Inimestes võib see ehk tekitada küsimusi, näiteks et nägin küll seda või teist saadikut seismas jäätisesabas, aga saadik on saanud valijatelt mandaadi mingiks perioodiks ja ta ei saa öelda, et nüüd tal seda mandaati ei ole ja mingil hetkel ta Eesti rahvast ei esinda,” lausus Riisalo. „Riigipeaga on mõnes mõttes samamoodi.”

Presidendi kantselei loeb seadustest välja, et kui president puhkab, peab ta töökohused üle võtma riigikogu esimees.

Kuid Riisalo rõhutas, et hoolimata sellest, et tema arvates oleks mõistlik lahendus sarnane riigikogu liikmete staatusega, ei taha ega saa presidendi kantselei teha seadusandjale mingeid ettekirjutusi, kuidas olukorda lahendada võiks.

Riisalo ja presidendi kantselei loevad seadustest välja, et kui president puhkab, peab ta töökohused üle võtma riigikogu esimees, ent sellessamas ametis praegu töötav Eiki Nestor tõlgendab seadust teistmoodi.

Tema sõnul tekib praegune olukord kahest seadusest: esiteks põhiseadus, mis räägib presidendi kohuste üleminekust riigikogu esimehele, kui president ei saa oma kohustusi täita, ja teiseks presidendi enda kohta käiv seadus.

„Kui vaadata arutelusid kunagi 1990-ndatel, kui see seadus vastu võeti, siis loogika on selline, et presidendil kui riigiteenistujal on ette nähtud puhkus, aga see, et ta on puhkusel, ei ole põhjus selleks, et ta ei saa oma ülesandeid täita,” tõlgendas Nestor seadust vastupidi kui presidendi kantselei. „See loogika põhineb sellel, et president täidab oma ülesandeid ka siis, kui ta on puhkusel.”

Nestor loeb seadustest välja, et see, et president on puhkusel, ei ole põhjus selleks, et ta ei saa oma ülesandeid täita.

Nestori sõnul hakati presidendi kantseleis mingil hetkel presidendi puhkusele lähenema nii, nagu see kehtib enamikule töölepinguga töötajatele. „Selle loogika on vastupidine: inimene on puhkusel ja siis ei tohi tööandja talle ülesandeid anda ning inimene ei ole kohustatud neid täitma,” selgitas Nestor. Sellise lähenemise tõttu tekibki olukord, kus näiteks suvel puhkusele mineva presidendi asemel saab selleks ajaks riigipeaks riigikogu esimees, kellel muuseas seaduse järgi puhkust ei olegi. Täpselt nagu pole ka teistel riigikogu liikmetel (miks ei ole, loe kõrvalloost – U. J.).

„Riigikokku tuleb esimehe asemele asendusliige, kes ei saa tööle hakata, sest suvel pole istungeid ja ta ei saa ametivannet anda,” sõnas Nestor. „Kui president tuleb puhkuselt tagasi, peaks riigikogu kokku tulema ja hakkama uuesti esimeest valima. Kuna presidendi kantseleis on olnud (seadusest – U. J.) selline arvamus, pole presidendid puhkusel käinud.”

Kolm võimalikku lahendust

Nestori arvates on olukorrale kolm võimalikku lahendust. Esimene neist on lihtsalt leppida kokku, et kõik tõlgendavad ülalkirjeldatud seadust ühtmoodi. Parimaks lahenduseks peab Nestor aga teist varianti. „Minu poolest oleks kõige lihtsam nii, et presidendi puhkuse ajal on riigikogu esimees samal ajal ka president,” pakkus ta. „See ei vabastaks parlamendi esimeest kohustusest osaleda riigikogu töös, aga ta peaks täitma ka presidendi kohustusi,” ütles Nestor ja tõdes, et sellise lahenduse jaoks on mõistagi vaja ka seadust muuta.

Riisalo eelistatud varianti, kus presidendil seaduse järgi puhkust ei olekski – nagu riigikogu liikmetel –, ei pea Nestor kõige paremaks lahenduseks, eelkõige seetõttu, kuidas see mõjub presidendi mainele.

Igaüks teab, kui palju ilgutakse avalikkuses riigikogu liikmete üle, kes seaduse järgi ei puhka, aga suvel, kui istungeid ei ole, faktiliselt siiski tööd ei tee. Nestori arvates võiks samasugune kord presidendi puhul kaasa tuua samasuguse väljanaermise. „See oleks selge mainekahju ja me ei taha talle seda põhjustada,” kinnitas ta.

Niisiis oleks tema arvates kõige mõistlikum panna seadusse kaks erijuhtumit. Esimene on seal juba olemas ja selle järgi võtab riigikogu esimees presidendi kohustused üle siis, kui president ei saa näiteks terviseprobleemide tõttu või mingil muul põhjusel oma tööd teha. Teine puudutaks presidendi puhkust – sel ajal on riigikogu esimees ka presidendi ülesannetes.

Presidendi kantselei kirja ja riigipea puhkuse küsimust hakkab arutama riigikogu põhiseaduskomisjon.

Miks riigikogu liikmed ei puhka?

Lause „Riigikogu liikmed ei puhka kunagi” paneb paljudki muigama. Sest tegelikult rahvasaadikud muidugi puhkavad, aga mitte seaduse järgi. Sellel, miks ei ole võimalik riigikogus puhkuseseadust täita, on riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul adekvaatsed põhjused.

„Näiteks laste emad peaksid siis olema mõne päeva kauem puhkusel, kolmeks päevaks peaks määrama asendusliikmeid,” selgitas ta. „Kõige keerukam oleks siis, kui tekiks vajadus riigikogu suvel erakorraliselt kokku kutsuda – kõik on ju puhkusel, pole kedagi, kes kokku kutsuks. Kui jätta siis esimees tööle ja lasta ülejäänud puhkusele... See puhkusekorraldus näitab, et riigikogu töö ei ole töölepingu töö.”

Aastaid tagasi, kui rahvasaadikutel veel oli puhkus ja nad ametlikult seda ka võtsid, tekkis olukordi, kus riigikogu liikmed ehk seadusandjad pidid ise seadust rikkuma. „ENPA (Euroopa nõukogu parlamentaarne assamblee – U. J.) delegatsiooni liikmed saadeti komandeeringusse nende puhkuse ajal, sest ENPA üks täiskogu istung toimub sellisel ajal, kus meil enam täiskogu istungeid ei ole,” tõi Nestor näite. „Ega keegi neil pärast puhkust ei pikendanud, seega sisu sellel seadusel ei olnud.”