RAAMATUBLOGI: On kolm naist, Giverny ja laip. Algab etendus. Manipuleerimine meeltega
Michel Bussi esimene eesti keeles ilmunud raamat „Leidlaps lumetormist“ oli piisavalt intrigeeriv ja lõpuni paeluv. „Mustad vesiroosid“ on samal tasemel või lööb eelkäija ülegi.
Kuigi kriitikud süüdistavad Bussid lugeja meeltega manipuleerimises ja krimiraamatu tavapäratuses, võttis publik „Mustad vesiroosid“ himuga vastu – Prantsusmaal müüdi sadu tuhandeid eksemplare, tõlkeõigused läksid kui soojad saiad.
Ka auhindajad polnud kitsid – raamat korjas suisa 14 erinevat priisi.
Bussi on tunnistanud, et sai kirjutamiseks inspiratsiooni Dan Browni „Da Vinci koodi“ lugedes. Eks see olegi põhjus, miks ta tungib ajaloo müsteeriumidesse, tuues need tänapäeva.
Mustad vesiroosid on maal, mida Claude Monet iial ei loonud. Või lõi? Kas ei võinud olla nõnda, et impressionismi rajaja ja peategelane, kes ei kasutanud iial maalides musta, lõi vanadushulluses surmapildi?
Hea küll, mustad vesiroosid pole raamatu peategelased. Küll aga kolm Giverny külakese naist. Just Givernys lõi Monet legendaarse aia koos tiigiga – need on tänini alles – kus kasvasid kuulsad vesiroosid, mida ta elu viimase veerandsajandi kestel päevast päeva maalis. Sadu ja sadu pilte ja vesiroose.
***
Ühes külas elas kolm naist.
Esimene neist oli kuri, teine oli valelik, kolmas oli isekas.
Nende külal oli ilus aeda meenutav nimi. Giverny.
Esimene neist elas suures veskis oja kaldal, Roy teel; teine elas kooli kohal katusekorteris Blanche Hoschede Monet’ tänaval; kolmas elas oma ema juures Chateaud’Eau tänaval väikeses majas, mille seintelt koorus värv.
Nad ei olnud samaealised. Sugugi mitte. Esimene oli üle kaheksakümne aasta vana ning ta oli lesk. Õieti küll peaaegu lesk. Teine oli kolmekümne kuue aastane ning ta polnud oma abikaasat kunagi petnud. Seniajani. Kolmas oli peagi üheteistkümneseks saamas ning kõik tema kooli poisid olid temasse armunud. Esimene rõivastus alati musta, teine meikis end armukese silmailuks, kolmas põimis juuksed palmikusse, et need tuule käes lehviksid.
Olete taibanud. Kõik need kolm naist olid üpriski erinevad. Ometi oli neil üks ühine joon, omamoodi saladus: nad kõik unistasid äraminekust.
Ühes külas elas kolm naist.
Kolmas oli kõige andekam, teine kõige kavalam, esimene kõige sihikindlam.
Kellel neist teie arvates õnnestus põgeneda?
Kolmanda, kõige noorema nimi oli Fanette Morelle; teise nimi oli Stephanie Dupain; esimene, kõige vanem, olin mina.
***
Need on peategelased. Lava on Giverny. Laval on laip. Kohalik hambaarst on mõrvatud kolm korda: kiviga, noaga ja uputades.
Algab etendus. Manipulatsioon meeltega.
