Juhtkiri: parem ühineda kui välja surra

Oma püsimajäämise eest võitlevas IRL-is on tekkinud imelik vaidlus: kas muuta kõigepealt sisevalimiste korda ja hakata siis erakonnale esimeest valima või valida kõigepealt esimees ja arutada valimiskorra muutmist alles pärast seda (kui üldse). Loomulikult tuleks alustada valimiskorra parandamisest!

IRL-i sisevalimised on ju manipuleerimise poolest kuulsad: enne eelmisi, 2015. aasta sisevalimisi üritati tulemust kallutada kriminaalide parteiliikmeks värbamisega Pärnu piirkonnas, 2013. aastal märgati erakordset parteisse astumise aktiivsust Peipsi kalurite seas.

Praeguse korra järgi on IRL-i liikmel sisevalimistel nii palju hääli, kui on valitava kogu liikmete arvu ruutjuur. Eestseisuse valimistel tähendab see praeguse liikmete arvu (24) puhul igale liikmele viit häält. IRL-i esimehe Margus Tsahkna ettepaneku järgi võiks jääda ainult üks hääl. IRL-i nn poistebändi ehk endise Res Publica leeri kuuluv Siim Kiisler vaidleb talle vastu: juba praegusegi valemi järgi on IRL-ika valikuvõimalus väiksem kui teistes erakondades – Reformierakonna põhikiri lubab liikmele sama palju hääli, kui on esinduskogus kohti, ning SDE ja Keskerakonna põhikirjad poolele kohtade arvule vastava hulga hääli.

Nii IRL kui ka Vabaerakond võitlevad praegu elu eest. Kiire ühinemisega võidaksid nad endale mõne aasta juurde.

IRL-i ajaloo põhjal otsustades soosib nende ruutjuurevalem teiste variantidega võrreldes kõige rohkem vorst-vorsti-vastu-tehinguid: igal liikmel on valimistel üle ühe hääle, aga ainult mõned, mistõttu eestseisuses ülekaalu ihkajatel tasub nende äraostmiseks vaeva näha ja riskida.

Muidugi ei annaks valimissüsteemi muutmine IRL-ile automaatselt uut hingamist, aga see looks vähemalt väikse võimaluse Isamaa 3.0-ks – erakonnaks, mis saab oma pidevatest sisevastuoludest jagu ja kujuneb konservatiivse maailmavaatega Eesti elanike eelistuseks. Vastuseta küsimus on paraku see, kust leiaks IRL endale kohalike valimiste kampaaniaks värske ja usutava liidri. Tsahkna või poistebändi eestvedamisel on rahuldavat tulemust raske loota.

Selles olukorras oleks üks õlekõrs IRL-i ühinemine Vabaerakonnaga, mis samuti vaevleb eksistentsiaalsete probleemide käes. Nad saaksid ühineda avatud rahvusluse ja mõistliku konservatismi lipu alla. Potentsiaali on selles nišis palju, mistõttu võib ühenderakonnal isegi keskpärase liidriga õnnestuda tänavused kohalikud valimised üle elada ja endale adra seadmiseks paar aastat juurde võita.