Nii on välja kujunenud selge rahvusvaheline arusaam, millistele standarditele peab prokuratuur vastama, et täita talle antud õigusriiklikku rolli. Riigid peavad tagama sellise riikliku süüdistuse süsteemi, kus kõrgendatud ametialaste ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saavad teha oma tööd õiglaselt ja erapooletult.

Üks prokuröride sõltumatuse tagatisi on piisavad sotsiaalsed garantiid, sh palgakorraldus. Sellekohased rahvusvahelised nõuded võib lühidalt kokku võtta alljärgnevalt. Esiteks peavad prokuröride töötasu ja selle kujunemise kriteeriumid olema määratud võimalikult kõrgel tasemel seadusega, et tagada sõltumatus, läbipaistvus ja selgus – need väärtused iseloomustavad kogu õigussüsteemi usaldusväärsust.

Teiseks peavad prokuröride palgad olema proportsionaalsed kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike palgaga – see aitab hoida võimuharude tasakaalu. Prokuröride töötasu peab olema tippjuristide tööjõuturul konkurentsivõimeline ja soodustama kestvat ning kvaliteetset teenistussuhet.

Samuti tõestab paljude riikide kogemus, et õigussüsteemi arengule mõjub hästi, kui kogu õigusemõistmise süsteemis on võimalik sujuvalt ja mitmes suunas roteeruda. Seegi eeldab ühesuguseid sotsiaalseid garantiisid. Seetõttu on prokuröride ja kohtunike palgad sarnased nt Austrias, Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Ungaris, Itaalias jm.

Kahjuks ei vasta Eesti prokuröride palgasüsteem nendele tingimustele täiel määral. Esiteks ei sätesta prokuröri ametipalka seadus, vaid selle määrab valitsus. Teiseks on prokuröride palk praegu märksa madalam kui kohtunikel. Näiteks moodustab ringkonnaprokuröridele garanteeritud töötasu 82% esimese astme kohtunike palgast.

Neil põhjustel on justiitsministeerium algatanud seadusemuudatuse, et viia prokuröride palgasüsteem kooskõlla rahvusvaheliste standarditega. Muudatuse eesmärk on sätestada prokuröride palgad seaduse tasandil ja viia need tasakaalu kohtunike palkadega.

Kokkuvõttes võib öelda, et prokuratuuri mudel oleneb riigi ajaloost, õiguskultuurist ja kriminaalmenetlussüsteemist ning seetõttu erineb riigiti. Samas on välja kujunenud üldstandardid, millele ka Eesti prokuratuur üldjoontes vastab: riik on taganud toimiva riikliku süüdistuse organisatsiooni olemasolu ja vajaliku sõltumatuse. Kuid prokuröride palgasüsteemi tuleb veel arendada.

Prokuröride sissetulekute sidumine seaduse tasandil kohtunike palkadega ei ohusta kuidagi õigussüsteemi sõltumatust, hoopis vastupidi: sõltumatu ja tugev prokuratuur on nii õigussüsteemi enda kui laiemalt ühiskonna huvides.