RAAMATUBLOGI: Lenin Poolas, Soomes, Razlivis ja rongis. Lenin kõikjal
Lenin Poolas, Lenin Soomes, Lenin Razlivis ehk onnis (kus ta kogu aeg siiski ei viibinud, vaid püüdis vahepeal Kesk-Aasias kala), Lenin rongis…
Nõukogude ajal oli Poolast, Soomest ja Razlivist palju juttu, kuid tollest kuulsast rongisõidust, mille tulemusena sündis oktoobrirevolutsioon ja NSVL, räägiti vähe.
Tegelikult ei saa väita, et poleks Lenin 9. aprillil 2017 Šveitsis koos 30 kaaslasega rongile astunud, jäänuks seitse kümnendit sotsialistlikku eksperimenti ära. Sama hästi võiks öelda, et süüdi olid sakslased, kes reisi korraldasid ja seltsimehed niivõrd-kuivõrd plommitud vagunis (neljast uksest oli kinni kolm) läbi Saksamaa vedasid.
Eks sakslastel olid oma huvid mängus. Loodeti, et Lenin ja tema partei külvavad kodumaal piisavalt segadust, ning Venemaa astub lõppkokkuvõttes ilmasõjast välja, mistap maksti neile ka korralik summa, sest rahata revolutsiooni ei tee.
Nõukogude ajal, muide, polnud kusagil kirjas, et Lenin sõitis läbi Saksamaa. Öeldi, et ta reisis rongiga Šveitsist Rootsi, ja kõik. Justkui olnuks neil kahel riigil ühine piir. Ning kes ikka küsida julges, et kuulge, see on ju võimatu.
1917 kevadel oli Lenin ja tema juhitud Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei bolševistlik tiib üsna marginaalsed, kuid osava ja targa mängurina suutis tulevane riigijuht võimu endale haarata. Aga see juhtus tulevikus.
Niisiis hakkas Leninil pärast Veebruarirevolutsiooni kiire. Šveitsis oli küll mõnus olla, ent mõistagi tahtis ta olla keset sündmusi ja neid oma käe järgi juhtida. Euroopas käis sõda ning venelased kui vaenlased tulnuks Saksamaal kinni pidada. Siis astus mängu Eesti mees Aleksander Kesküla, kes oli üks rongisõidu idee autoreist ja vahendajaist.
Kesküla, muide, teinudki Leninist Lenini, kui juhtis Saksa Berni suursaadiku Gisbert von Rombergi kaudu keiserliku Saksamaa tähelepanu tollele habemega ja r-tähte põristavale venelasele, kes võiks võimule saades Saksamaaga separaatrahu sõlmida.
Kui koostada hiiglaslik raamat Nõukogude Liidu ajaloost, siis „Lenin rongis“ oleks seal täpne ja põhjalik peatükk, mis kirjeldab olukorda ja sündmusi Euroopas ja Venemaal 1917. aasta kevadel. Rongisõit on vaid skelett, mille ümber on kirjutatud tummine tekst.
„Too reis lõppes Petrogradi Soome vaksalis,“ kirjutab Catherine Merridale raamatu sissejuhatuses. „Juubeldav Lenin, kes ei paistnud kaheksapäevasest retkest kuigi kurnatud olevat, kõndis läbi imetlejate ridade ja muutis Venemaa ajaloo suunda igaveseks. Bolševikud lõid selle loo põhjal oma ilustatud müüdi, kuid kõige mälestusväärsem hinnang pärineb Winston Churchillilt. „Tuleb tunnistada, et meeleheitele aetud Saksamaa sõjaaegsed juhid mängisid suurtele panustele,“ leidis ta tagantjärele. „Ent siiski tuleb imetleda viisi, kuidas Venemaa kallale saadeti kõige jubedam relv. Lenin toimetati Šveitsist Venemaale plombeeritud vagunis nagu katkubatsill.“
