RKAS-i juht Urmas Somelar nimetas Mailis Repsi peast rasedaks ja kantslerit kurjaks tädiks

Riigihalduse minister Jaak Aab teeb ettepaneku minister Repsi solvanud Riigi Kinnisvara AS-i juht Urmas Somelar kohalt vabastada. Kõigest aasta tagasi üle 45-aastaseid inimesi õppimisvõimetuteks nimetanud Somelar arvab seekord, et sisekoosolekutel ei peagi sõnu jälgima – pealegi olevat ta ministrilt vabandust palunud ja talle lillekimbugi saatnud.

2. juuni hommikul toimus Riigi Kinnisvara AS-is (RKAS) haldustegevuse komitee koosolek. Laua ümber istus 11 inimest, video ja Skype’i vahendusel osales veel neli. Kahetunnisel koosolekul räägiti haldus- ja kliendiküsimustest. Muu hulgas arutati, kuidas RKAS saaks klientide rahulolu parandada. Rahuloluga olevat kehvad lood ning uuringu järgi olevat näiteks haridus- ja teadusministeeriumi rahulolu üsna kehv. Nagu enamikul RKAS-i koosolekutel, oli ka seekord laual diktofon – koosolekud lindistatakse, et hiljem vormistada protokoll.

Sel koosolekul ütles RKAS-i juhatuse esimees Urmas Somelar haridus- ja teadusministeeriumi kohta, et kliendi arvamus pole oluline, sest minister (Mailis Reps – K. A.) on „peast rase” ja „peast lapsega” ning kantsler (Tea Varrak – K. A.) „kuri tädi”. Seetõttu olevat nende hinnangud RKAS-i kohta ebaadekvaatsed. Üks koosolekul olnud naine ütles Somelarile otse, et need väited on väga šovinistlikud. Somelar vaidles vastu, selgitades, et need on maakeelsed, ja andis lahkesti pikema „peast raseduse” selgituse. Ta väitis, et lapseootel naiskliendilt ei maksagi objektiivset hinnangut oodata, sest tema fookus on mujal.

„Olin mõnda aega keeletu ja siis mõtlesin: kas see ongi meie suhtumine klientidesse? Kui minister ja kantsler annavad tooni ministeeriumis, siis millist tooni annab suure riigiettevõtte juht ettevõttele oma suhtumisega? Hiljem käis minu ees juhatuse esimehe sõnakasutuse pärast vabandamas neli inimest,” tõdes koosolekul viibinud haridus- ja teadusministeeriumi kliendihaldur Eesti Päevalehele.

RKAS allub riigihalduse ministrile Jaak Aabile, kes on koosoleku salvestist kuulanud ja Somelariga vestelnud. „Palusin tal hinnata, kas ta ehk soovib ise ametist lahkuda. Ja kui ta ei soovi lahkuda, pean langetama otsuse: sellel kohal ta [Somelar] jätkata ei saa,” ütles Aab. Somelar aga teatas, et ei võta sõnakasutuse eest vastutust ega lahku ametist. „Nüüd teen nõukogule ettepaneku Somelar vabastada,” kinnitas Aab.

Räige sõnakasutus

Aabi sõnul on selline sõnakasutus vastuvõetamatu. „See on ikka nii räige. Siin ei ole midagi kommenteerida. See on väga solvav,” lausus ta, tunnistades, et tegemist pole esimese juhtumiga, kus Somelari sõnakasutus on tähelepanu tõmmanud. „Ükskõik milline juht, veel enam riigi äriühingu juht, ei tohiks endale selliseid asju lubada.”

Kuigi Aab ja Reps on erakonnakaaslased, ei tasu Somelari võimalikus koha kaotuses poliitikat süüdistada. „See on hukkamõistetav ükskõik kelle suhtes. Küsimus pole poliitikas, vaid naisterahvaste solvamises ja ma pean seda lubamatuks igas situatsioonis,” rõhutas Aab.

„Selline kõneviis on igati taunitav,” ütles linti kuulanud RKAS-i nõukogu liige Aivo Adamson. „Sellisel ametikohal ja sellises kvoorumis ei tohi nii rääkida. See pole saunajutt. Isiklikuks ei tohi mitte kunagi minna. Aga ma ei ole imestunud, see on tüüpiline Urmas Somelar,” nentis Adamson, lisades, et nõukogu koguneb ilmselt juuni lõpus ja seal asja kindlasti arutatakse.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pole lindistust kuulnud, aga on teemaga kursis. Ta tunnistas, et kuna asi puudutab teda, suhtub ta sellesse teistmoodi. „Kui ta (Somelar – K. A.) ütleks nii mõne mu kolleegi või inimese kohta, keda ma tean, siis ütleksin, et seal ei olegi midagi kommenteerida, sellisel juhtival kohal ei saa selline inimene olla. Enda kohta on raske midagi öelda,” tõdes Reps. Tema sõnul eeldatakse, et poliitikutel on väga paks nahk.

„Et alustada õige koha pealt, siis Mailis Repsi ees olen juba vabandanud ja ka lilled saatnud. Aga asja sisu on väga veider, sest see, millest räägite, on RKAS-i sisekoosolek ja ma pole avalikult midagi sellist öelnud. Ja kui ma seda ka sisekoosolekul ütlesin, siis ma ei tea, kui suur ja lai teil see lindistus on, aga ma selgitasin pikalt ja põhjalikult, mida silmas pean,” sõnas Somelar. Ta selgitas, et kui inimene (Somelar peab silmas Repsi – K. A.) annab RKAS-ile hinnangu kord aastas ja muul ajal on kuskil mujal – lapse emaks olemine nõuab, et fookuses on laps, mitte see, kui hästi või halvasti on RKAS teenust osutanud –, siis on õiglase hinnangu saamine raskendatud.

Somelari hinnangul teeb ajakirjanik tema kõnepruugist kirjutades tellimustööd. „Vahetult enne seda, kui rahandusministeerium selle teile täna (eile – K. A.) saatis, saatsin välja kirja, et Kuperjanovi 9 müüki, mida Mihhail Korb otsustas, ei saa selliselt teha ja mina RKAS-i juhatuse esimehena pole nõus seda tegema. Enne seda oli mul vestlus uue ministri Aabiga, kes tõi ka ettekäändeks, et riigile kuuluva ettevõtte juhina ei saa nii avalikult käituda. Aga veel kord: ma pole avalikult nii käitunud. See, et sisekoosolekul toome reljeefseid näiteid, on omane ettevõtjale. Pole aega ametnikuna kõiki sõnu ideaalsesse vormi seada. Ettevõtjatel on omadus öelda reljeefsemalt, kui on kuiva ametniku väljendusviis, et see kiiremini kohale jõuaks,” selgitas Somelar. „Kui see oleks koosolek majaväliste inimestega, oleks mul lamp tõenäoliselt põlema läinud.”

Somelari hinnangul ongi rahandusministeerium „selle probleemiks võtnud” seetõttu, et on vaja teda kõrvale tõsta. „Sest ma pole nõus Kuperjanovi 9 müüki vormistama, nii nagu Reformierakond ja Keskerakond on selle kokku leppinud.”

Somelar aga eksib, kui arvab, et kõnealune lindistus jõudis Eesti Päevaleheni alles eile pärast seda, kui ta oli Kuperjanovi 9 maja müügi kohta märgukirja laiali saatnud. Eesti Päevaleht hakkas nimetatud sõnavõtu teemaga tegelema juba eelmisel nädalal. Kuperjanovi 9 maja müük ehk soov ERM-i vana hoone madalama hinnaga Tartu linnale müüa on hoopis teine teema.

Kui Somelar oli Eesti Päevalehega rääkinud, saatis ta laiali pressiteate. Ta teatas, et palus Repsilt vabandust, ja tõi taas mängu Kuperjanovi 9 müügi.

Tagasiastumist ei pidanud Somelar mõistlikuks, ent ta ütles siiski, et eks nõukogu arutab seda.

Reljeefne väljendus

„Kui ootate, et ütlen, et olen õigesti käitunud, siis seda te ei kuule. Ma ei arvagi, et see on õige keelekasutus avalikult esinedes. Julgen jääda seisukohale, et majasisestel koosolekutel väljendavad inimesed end oluliselt reljeefsemalt kui majavälistel,” ütles Somelar.

RKAS-i juhatuse liige Tanel Tiits sõnas, et ei tahaks asja kommenteerida, ent võttis siiski oma ülemusega sama seisukoha: tegemist oli ettevõttesisese töökoosolekuga, kus kolleegid peaksid saama vabalt omavahel suhelda. „Pigem on taunitav, et meie töökoosolekute selline info majast väljas oma elu hakkab elama. Kui proua Reps tundis ennast solvatuna, siis arvan, et loomulikult on RKAS-i kohus vabandada, et selline sõnavõtt ilmsiks tuli, aga pigem oli see töökoosolekul käsitletav hetkeemotsiooni väljend ja Urmas (Somelar – K. A.) ei tahtnud midagi halba,” lausus Tiits.

Tiits tunnistas, et on koosolekul öeldut kuulnud, ent arvas, et asi on kontekstist välja võetud. „Linti kuulates ei ole ka hoomatav, mis kontekstis on see öeldud. Kontekst on ju ikkagi see, et lugupeetud proua ministril oli tol momendil pereelus tähtsamad teemad kui tööasjad, mida silmas pidada,” märkis Tiits. Kuid Eesti Päevalehe küsimusele, kas see annab riigifirma juhile õiguse selliseid väljendeid kasutada, vastas Tiits: „Ei, kindlasti ei anna.” Tiits nentis, et tema selliseid väljendeid ei kasutaks ja Somelaril kukkus öeldu lihtsalt õnnetult välja.

„Arvan, et ideede või otsuste sisu arutades tuleb alati jääda nende kvaliteedi või võimalike mõjude arutamise raamidesse,” kommenteeris RKAS-i teine juhatuse liige Piia Kallas.

RKAS-i töötajate eetikakoodeks ütleb muu hulgas, et töötaja käitub õiguskuulekalt, väärikalt ja teadvustab endale, et tööalase tegevuse vajakajäämised või vääritu käitumine mõjutab ka tööandja mainet ja usaldusväärsust. Töötaja peaks hoiduma tööalast tegevust ja tööandja mainet kahjustavast käitumisest. Samuti on eetikakoodeksis kirjas, et töötaja juhib viisakalt kolleegi, kliendi või koostööpartneri tähelepanu vääritule käitumisele, paludes sellise käitumise lõpetamist, ja vajaduse korral teavitab juhtunust vahetut juhti või juhatust.

Somelar sai pisut üle aasta tagasi tuntuks, kui põhjendas RKAS-i pakutava riigile kuuluva kinnisvara hooldusteenuse kehva kvaliteeti sellega, et üle 45-aastased inimesed pole vanuse tõttu enam õppimisvõimelised, ja kinnitas, et RKAS palkab edaspidi ainult kuni 45-aastaseid koristajaid.

Tookord pälvis Somelari avalikult öeldud seisukoht avalikku halvakspanu. Rahandusministeeriumil oli päris palju tegemist, et oma haldusalas oleva ettevõtte juhi üsnagi küsitavate libafilosoofiliste seisukohtade tõttu tekkinud pahameelt vaigistada. Somelar palus avalikult vabandust ja toonane nõukogu esimees Tarmo Porgand andis mõista, et mittekohaseid sõnavõtte teinud värske ettevõtte juht keskendub nüüd peale ettevõtte juhtimise ka meediasuhtluse parandamisele. Riigihalduse minister Arto Aas avaldas toona lootust, et vabandus oli siiras.