Tere tulemast koju, põder! Eestlased ei võta kodumaale tagasi rändajaid enam omaks

Hoolimata sellest, et Eestist lahkunuid oodatakse tagasi, selgub teadustööst, et siia naasjatel on sama raske ühiskonda lõimuda, nagu oli omal ajal mujale elama minnes.

Tänavu ilmunud inimarengu aruanne nimetab nüüdisaega rändeajastuks, kus nende arv, kes elavad väljaspool sünniriiki, on kerkinud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Eestist väljarändajatele on populaarseim riik Soome, kus elab praegu ligi 50 000 eestlast – seal on väljaspool kodumaad suurim eestlaste kogukond, mis on viimaste aastatega üha suurenenud.

Soome-rände puhul on oluline ka tagasiränne, mis on samuti suurenenud: inimarengu aruande järgi tuli 2015. aastal Soomest Eestisse tagasi ligi 2000 inimest. Kui n-ö talentide koju kutsumise kampaaniad ja avalik retoorika näitavad, et kaasmaalasi oodatakse väga tagasi, ilmnes Tartu ülikooli magistrandi Britta Sepa teadustööst, et sama raske nagu end välisriigi ühiskonnas sisse seada on ka Eestisse naastes uuesti kohaneda.