21.07.2017, 17:54
Maapõu paljastab metsavendade hästi varjatud argipäeva
„Emotsionaalselt kõige rängem punkrikoht, kus olen kaevamas käinud, on paik, kus 11 NKVD töötajat ründasid granaatidega ema ja väikest last,” ütleb arheoloog Mauri Kiudsoo.

Üks kahest Saarnakõrve punkris elanud naisest punkri uksel. Tegemist oli maapealse ehitisega, mida ühest kohast teise kolides võeti kaasa kõik kasulik ja väärtuslik – ka uks ja aknaraamid.
FOTO:
Kõnealune punker asub Lõuna-Harjumaal ja jäi ilmselt Lõuna-Eestist pagenud väikesele perele viimaseks elupaigaks. Veretöö leidis aset 1954. aastal – juba pärast Stalini surma, sestap järgnes sellele isegi ametlik uurimine ja tapjatele määrati väikesed karistused. Tõenäoliselt ei teadnud julgeolekujõud, kes punkris tegelikult elas, muidu poleks sellise väega rünnatud. Toimunu on põhjalikult talletatud arhiivimaterjalides, ent üksikasjade tõepärasusele ei tasu lootma jääda.