“Otsus on tingitud mitmest asjast. Esiteks tempo, mis ei ole jätkusuutlik. Nii jätkates ei saaks me seda süsteemi kunagi valmis, enne tulevad juba uued muutused peale,” selgitas Priske arendaja suhtes tekkinud seisukohta. “Juba on toimunud uued muudatused sotsiaalpaketis, tulnud uued toetused ja teenused, mida poliitikakujundajad soovivad, et riik pakuks. Samamoodi muudatused funktsionaalsuses ja töökoraldses. Tänase lepingu raames ei ole võimalik ega mõistlik selliseid muudatusi kokku leppida praeguse partneriga,” ütles kantsler. Samas tõdes Priske, et päris valmis ei saa see suur arendusprojekt tõenäoliselt kunagi, sarnaselt Tallinna linnale.

Praegu üritavad riigi esindajad arendajaga lepingu lõpetamise osas kokkuleppele jõuda. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, siis on riik valmis ka ühepoolselt lepingu lõpetama, kinnitas Priske.

Sotsiaalministeerium on pidanud korraldama juba mitmeid selgitavaid pressikonverentse SKAIS2 pideva venimise ja aina uute muudatuste selgitamiseks. Kui süsteemi arendamist alustasid 2014. aastal kaks firmat, Tieto ja Icefire, siis 2015. aasta lõpus Icefire loobus ja Tieto jätkas üksinda. Mullu aasta lõpul anti teada, et tänavu aasta alguseks valmis saama pidanud IT-süsteem valmis siiski ei saa. Tollal kinnitas IT-ettevõtte Tieto äriarenduse juht Olli Pirttijärvi, et Tieto võtab vastutuse tehtud tööde eest ja lubas tagada edaspidi kvaliteetse ja tähtaegadest kinni pidava arendusprotsessi. Tollal märkis sotsiaalministeerium projekti kogumaksumuseks 7,7 miljonit eurot, välja oli siis makstud 3,1 miljonit.
Tänavu aasta alguses lubati uuemat lähenemist, mis pidi seisnema osade kaupa edasi liikumises.

Ka täna selgitas Ain Aaviksoo, mis on venimist põhjustanud. “Mitu valitsust on vahepeal vahetunud, igal koalitsioonil on oma sotsiaalprojekt, omad muudatused, lisaks organisatoorsed muudatused. Kontekst on muutunud väga palju selle IT-süsteemi tegemise jooksul,” rääkis Aaviksoo.

Hankelepinguid kokku on sõlmitud 42, millest 28 tööd on lõpetatud/lõpetamisel ja 14 lepingu tööd on osaliselt teostatud, selgitas Aaviksoo. Kokku on projektile reaalselt ära kulunud juba 4,8 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe kinnitas omalt poolt projekti vajalikkust, see tähendab nende olemasoelva IT-süsteemi kaasajastamise vajadust.

Tänavu aasta alguses asutati Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK), mis nüüd ka SKAIS2 projekti ja uue hanke korraldamist juhib. Juba on otsustatud ka uue hanke maht – 10 miljonit eurot. Kokku on praeguse seisuga Eesti riigi suurima IT-projekti maksumus seega arvestuslikult 15 miljonit eurot.

TEHIK-u direktor Katrin Reinhold selgitas, et edasiste arendustega jätkatakse teenuste lõikes ja sätestatakse kindlam ajaplaan. Igale osale korraldatakse hange ja igale osale soovitakse saada minimaalselt kaks võitjat. “Kõikidelt osalejatelt küsime nüüd ka proovitööd, et veenduda kompetentsi olemasolus. Ja ka meeskonnale soovime kompetentsi nõuded seada,” rääkis Reinhold.
Uue hanke eelteade on juba väljas.

Reinholdi sõnul eeldatakse, et aasta lõpuks on juba uued võitjad selgunud.

Läbirääkimised käivad

Kommenteerides seda pikka protessi ja veel aasta alguses välja käidud suht optimistlikke noote möönis kantsler Priske, et tegelikult on kõhklused vahepeal suured olnud.

Seetõttu ei soovita ka nüüd väga kindlalt projekti valmimise lõppkuupäeva välja käia. “Hakkame tüki kaupa tegema. Ootame ära, mis näiteks vanemahüvitise puhul otsustatakse. Kuna sisulised vaidlused on veel üleval, ei saa me ka IT-süsteemi arenduses veel kindlad olla,” märkis kantsler.

Hankelepingus on ajalimiidiks märgitud neli aastat.

Küsimusele, kas lepingute järgi on kummalgi osapoolel õigus teatavale leppetrahvile ja kas Tieto võiks nõuda ka näteks riigi käest mingit kahjutasu lepingu lõpetamise eest, Priske veel vastata ei saanud, kuna läbirääkimsed samade küsimuste üle veel käivad.

Esialgse lepingu kohaselt sotsiaalministeeriumiga ei olnud Tietol teema avalikkusele kommenteerimise õigust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena