„Inimesed peavad saama langetada oma valimisotsuse kontrollitud faktidele tuginedes, mitte alatute manipulatsioonide tulemusena. Selleks käivitamegi Faktikontrolli projekti,“ lisas ta.

Eesti Väitlusseltsi Faktikontrolli projektijuhi Katrina Koppeli sõnul on projekti eesmärk parandada Eesti väitluskultuuri selliselt, et fakte väänav inimene oleks teadlik võimalikest ühiskondlikes tagajärgedest ning ta jätaks negatiivse avaliku tähelepanu vältimiseks mõned alatud võtted kasutamata.

"Meie kaugem eesmärk ei ole meedias tehtavaid väljaütlemisi pidevalt kontrollida, vaid inspireerida meediatarbijaid ise allikakriitiliselt lugema ning vajadusel fakte kontrollima,“ rääkis ta.

Koppel nentis, et ükskõik millise poliitilise kavatsusega öeldud lause või mõte ei ole immuunne faktivigadele ja kriitilistele ebatäpsustele, kas siis meelega või kogemata. „Lugejate teadlik mõjutamine pooltõdede ja valedega ei ole aktsepteeritav ega jätkusuutlik tegevus," lisas ta.

Samas rõhutas Koppel, et faktikontrolörid on eelkõige valvekoerad. „Kui kontrollimise käigus selgub, et väide on tõene, siis anname ka vastava hinnangu.“

Eesti Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid.
Kontrolli tulemused ilmuvad Delfi valimisportaalis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, siis saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Palume lisada kindlasti konkreetne kontrolli vajav tsitaat ning allikas, kust see pärineb. Lisaks eestikeelsele jälgitakse venekeelset meediat.

Faktikontroll on osa laiemast Eesti Päevalehe ja Delfi valimisprojektist. Juba on käivitunud näiteks iganädalane artiklisari Valimisnõunikud, milles aitavad Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi eksperdid langetada valimistel läbimõeldud valikut.