FAKTIKONTROLL | Kas Jürgen Ligi jutt lasteaedades eesti keele õppimisest vastab tõele?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös käivitunud Faktikontrolli sarjas testitakse seekord poliitik Jürgen Ligi väidet, et vaid kuuendik Tallinna lasteaialastest saab eesti keele õpet.

VÄIDE

Kohalikel valimistel Tallinnas kandideeriv reformierakondlane Jürgen Ligi väitis Postimehes, et tänapäevane eesti keele õpe saab osaks vaid 16 protsendile Tallinna lasteaialastest: „Koolide ja lasteaedade keelsuse mõttelistest siltidest tuleb minu arvates loobuda kohe, sest reaalsuses tähendavad nad endiselt näiteks, et isegi tänapäevane eesti keele õpe saab osaks vaid 16 protsendile Tallinna lasteaialastest ning riigikeel on põhikooliski justkui kõrvaline.“ (Postimees, 4. september 2017).

KONTROLL

Tallinna haridusamet kinnitas Faktikontrollile, et käesoleval õppeaastal on 128 lasteaiast 82 eesti ja 28 vene õppekeelega ning 18 lasteaias on nii eesti kui vene õppekeelega rühmad. Kõikides vene õppekeelega lasteasutuses ja rühmades alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt. Seda nõuab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava § 9. Seega võib öelda, et eesti keelt õpivad kõik Tallinna lasteaialapsed, hoolimata sellest, kas nad käivad eesti või vene õppekeelega rühmades.

Kui küsisime Jürgen Ligilt tema väite kohta, vastas ta: „See on linna enda andmeil keelekümblust saajate protsent lasteaialastest.“ Seega saame teada, et Jürgen Ligi peab tänapäevaseks eesti keele õppeks vaid keelekümbluse metoodikat. Jätame siinkohal kõrvale arvamusartiklis oleva väite ja meile antud seletuse vahelise loogikavea ning vaatame, kuidas haakub Ligi antud selgitus faktidega.

Selgus, et haridusameti andmetel käib Tallinna munitsipaallasteaedades 10. septembri 2017 seisuga 21 340 last, nendest 1097 ehk 5,1% käib keelekümblusrühmades. Kokku on Tallinnas 7443 vene kodukeelega lasteaialast – neist saab keelekümblusõpet 14,7%.

Ligi jättis aga oma sõnavõtus täpsustamata väga olulised detailid – näiteks, mida peab ta tänapäevaseks keeleõppeks. Arusaam, et lause peaks käima keelekümbluse kohta, saabus aga alles pärast tsitaadi autoriga eraldi ühendust võtmist.

OTSUS

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud valimiste eel faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Delfi valimisportaalis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].