Revolutsioonid vähiravis. Vähist hakkab saama krooniline haigus

Teadlaste ja arstide koostöö võiks viia veel täpsema ja personaalsema ravini, kui riik seda võimaldaks.

Kuigi vähki uurides on tehtud olulisi avastusi, on selge, et ei ole võimalik leiutada ravimit, mis sobiks kõigile.

Tulevikus ei uurita vähki mitte paikme kaudu, vaid molekulaarselt tasemel.

Kadri Ibrus

kadri.ibrus@epl.ee

Bravo Healthcare tegevdirektor Riin Ehin ütleb, et sisuliselt on vähk rakkudevahelise kommunikatsiooni probleem.

Foto: Karin Kaljuläte

Onkoloogidel on viimasel ajal olnud põhjust rõõmustada: rahvusvahelistelt teadlaste meeskondadelt tuleb üksteise järel üha uusi avastusi, mis süstivad vähivastasesse võitlusse optimismi. Tänu teaduse arengule on praegu juba pea pooled vähiliigid ravitavad, kuid seda, tõsi küll, üksnes rikastes riikides, mille sekka kuulub ka Eesti.

„Vähk on tõesti muutumas krooniliseks haiguseks,” tõdes Tartu ülikooli kliinikumi professor Hele Everaus.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (72)