RAAMATUBLOGI: Ja nii nad siis liiguvad mööda kauguses ristuvaid sirgeid
Robert Bryndza kirjutet peainspektor Erika Fosteri teine saaga ei jää esimesele, maailmakuulsust võitnud ja tänaseks üle miljoni eksemplari müünud „Tüdruk jääs” millegipoolest alla.
Uues loos autor krimikirjanduse reeglitest kinni ei pea ja toob mõrvari üsna kiirelt mängu. Mõrvatakse mehi. Segatakse nende joogi sisse üht-teist, seotakse kinni ja tõmmatakse enesetapukott pähe. Üks lämbub varem, teine hiljem.
Mõrvar annab endsast üsna selge pildi – milline tüüp ta on ja mis teda vaevab. Ehk siis issanda loomaaed on mitmekesine.
Samal ajal tuiskab Foster koos kolleegidega mööda Londonit ja üritab mõrtsukat tabada. Kõik oleks muidu kena, kui kaks aastat tagasi leseks jäänud neidis – ka Fosteri abikaasa oli politseinik ning hukkus untsuläinud operatsiooni käigus – poleks isepäine ega kipuks ülemustega vaidlema ja oma asja ajama.
Bryndza proovib luua pisut laiemat pilti ning pakub lugejaile ilmselt üsna tõepärast külaskäiku homode ja küberseksi maailma.
Ja nii nad siis liiguvad, jälitatav ja jälitaja, mööda kauguses ristuvaid sirgeid.
Fosteri sarja raamatuid on ilmunud juba viis ja kõik müüvad. Ju siis pakub autor rahvale seda, mida too ihaldab.
