Jaak Aab: armastust eakate vastu pole Reformierakonnas olnud varem ja ei ole praegugi
Reformierakonna viimaste päevade avaldused on tõeliselt huvitavad. Tulumaksureformi kritiseerides on nad end positsioneerinud vanaduspensionäride huvide eest seisjana. Arvestades Reformierakonna varasemat suhtumist pensionipoliitikasse on see tõeliselt üllatav.
Eakatest hoolimine on Reformierakonnal ainult ilus jutt. Tegelikult käisid nad juba 2009. aastal välja mõtte pensionite tulumaksuvabastust kärpida. 2009. aastal Eesti Päevalehes ilmunud loos "Valitsuskabineti pensionite maksustamise mõtted saadeti kogemata meediale" selgub, et plaanis oli pensionite tulumaksuvabastuse kaotamine ning täiendavad aktsiisitõusud. Hea, et koalitsioonipartnerid enne jala ukse vahele said, kui need sammud ka reaalselt ellu jõuti viia.
Vägisi kipub meelde tulema reformierakondlase Ivar Undi väljaütlemine, et "pole ühtegi selget argumenti, miks pensione vähendada ei tohi". See illustreerib Reformierakonna mõttemaailma väga hästi. Armastust eakate vastu ei ole selles erakonnas olnud ja ei ole praegugi. Magusa mesijutu kattevarjus tegeletakse poliitkemplemise ja tähelepanuvajaduse rahuldamisega.
Räägiks faktidest. Praegu on meedias loodud kuvand, et justkui pensionärid tulumaksureformist kaotaksid. Tegelikkusest hakkavad senisest enam panustama 6,45 protsenti ehk kelle sissetulek (palk + pension) ületab 1352 eurot kuus. Kõikidel ülejäänud pensionäridel tulu kasvab (154 000 inimesel) või jääb samaks (184 000 inimesel). Lisaks võidavad paljud pensionärid pensionireformist, hambaravihüvitise ja toimetulekutoetuse suurenemisest ning üksiku pensionäri toetuse loomisest.
Reformierakonna juhtimisel pensionäride elujärg halvenes
Aastatel 2009-2012 suutis Reformierakonna juhitud valitsus keskmist vanaduspensioni nelja aasta peale kergitada kokku vaid 11,60 eurot ehk 3,8%. Keskerakond rääkis sellel perioodil pidevalt, et pensionid peavad tõusma. Reformierakond ei tahtnud sellest midagi kuulda. Samal ajal tõusis tarbijahinnaindeks 12,4%, mille tulemusel kallinesid tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnad kolm korda kiiremas tempos kui vanaduspension. Võrdluseks, et kui Keskerakond oli valitsuses, tõusis pension ühe võimul oldud aastaga 27,5%. Reformierakond oli eakate toetamise ja pensionitõusuga 2005-2007 Keskerakonnaga valitsuses olles nõus ainult seetõttu, et nõudsime seda oma peamise prioriteedina. Vastasel juhul oleks need positiivsed arengud olemata. Tean seda täpselt, kuna olin tolle valitsuse sotsiaalminister.
Pensionid on Reformierakonna juhtimisel viimasel kümnendil hoopis vähenenud. 2009. aastal tõusis pension 13 protsendi asemel viis protsenti, lõppes pensionite tasuta kojukanne ja selle pidid edaspidi kinni maksma eakad ise. Lisaks seoti pensioni suurus rohkem sotsiaalmaksu laekumise mitte tarbijahinnaindeksiga, mis kajastaks õiglasemini elukalliduse tõusu mõju pensionitele.
Tegusid eakate ja madalapalgaliste aitamiseks oli Reformierakonnal aega ligemale 17 valitsuses oldud aasta jooksul teha küllaga. Selle asemel aga vaesus, ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus süvenesid. Näiteks linna- ja maaelaniku kuusissetulekute vahe oli 2015. aastal keskmiselt 63 eurot, kaks aastat varem oli erinevus 37 eurot.
Kusjuures ka Euroopa Komisjon on rõhutanud (2017.a märtsi raport), et senine proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel oli piiratud ümberjagamismõju, suurendas ebavõrdsust ja oli ebatõhus. OECD heitis Eestile ette, et riigi vahenditest toetatakse jõukamaid. See oli Reformi idee, et kui jõukamad saavad jõukamaks, siis saavad midagi ka teised. See valem ei töötanud ja seda pole mõtet taga nutta. Ilmselgelt on Eesti kui terviku huvides, et ebavõrdsus väheneks ja sotsiaalne sidusus paraneks. Praegu me sellel teel ka oleme. Majandusel läheb hästi ning tulumaksureformiga võidab 80 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast - see on üle poole miljoni eestlase!
Jutt sellest, et tulumaksureform sillutab teed ebaõiglusele, ei päde. Vabadusvõitleja Heinz Valk toonitas oma 8. jaanuaril Pealinnas avaldatud sõnavõtus, et "maksude abil muudetakse riigi elu meeldivaks võimalikult paljudele. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi, aga see oleks hukatus kogu rahvale".
Eks see ongi Keskerakonna juhitava valitsuse põhimõtteline erinevus võrreldes eelmise valitsusega. Meie eesmärk on vähendada ühiskonna kihistumist ning suurendada solidaarsust, millest enamik tööealisest elanikkonnast võidab. Reformierakond aga vahutab ja kirub hoolimata sellest, mis on oluline Eesti kui terviku jaoks.
