JUHTKIRI | Katseteta 1. klassi. Tubli, GAG!
Haridusteadlased on ikka olnud 1. klassi vastuvõtukatsete korraldamise vastu, sest laste võimed üldjuhul nii varakult ei avaldu. Näiteks Tartu ülikooli teaduri Tarmo Strenze uuring näitas, et kõige tugevamalt mõjutab õpitulemusi õpilaste päritolu, mitte kool – haritud ja jõukate vanemate lapsed õpivad üldiselt hästi, olenemata sellest, millisesse kooli nad on sattunud. Haridust väärtustavate vanemate abiga saaks laps hea hariduse tõenäoliselt ka „tavalisest” koolist.
Seega pole koolieelikute vanematel põhjust katsetel tunglemise psühhoosiga kaasa minna, aga paljud vanemad teevad seda ikkagi. Neid kannustab nende koolide prestiižikas nimi. Samuti lootus, et võib-olla siiski annab nimekas kool lapsele eluks veidi parema stardipositsiooni. Usk, et neis koolides on õppimist ja õpihuvi soosivam keskkond ning paremad õpetajad. Ja mõnele perele võib just katsetega kool olla kõige kodulähedasem või töö-kodu trajektoorile kõige paremini sobiv.
Kuna tung käputäide katsetega koolidesse ei näita haridusteadlaste skepsisest ja osa lapsevanemate mõistusele kutsuvatest häältest hoolimata vaibumise märke, on mitteelukohajärgse vastuvõtuga koolid probleemi ees: nende esimestesse klassidesse tahab tulla palju rohkem lapsi, kui saab vastu võtta. Seetõttu pole katsed niivõrd andekamate väljaselgitamise, kuivõrd ülemäärase nõudlusega hakkamasaamise vahend.
Katsetest loobuva GAG-i peab nüüd päästma Tallinna linnavalitsuse reegel, et kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. See ei pruugi olla veatu filter, aga pole ka halvem kui 1. klassi katsed. Isegi loosi kasutamine poleks ebaõiglasem kui katsed. Loodame, et aasta pärast järgib GAG-i eeskuju veel mõni kool.