Aga oli. 9. sümfoonia „Mythos” on vägev teos, mis ei lasknud kogu loo ajal selga toetada, ja see on kuulaja, mitte orkestrandi kogemus. Kümmekond minutit pärast teose algust lõi alateadvus võrdluse, et justkui loeks või vaataks köitvat põnevikku, ja see pinevil olek kestis lõpuni. Seda saab kogeda väga harva ja selle mõnu eest Tüürile aitäh!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid