Mõttes tahtsin selle kalli lapse eest palvetada, et niimoodi ka jääks. Vähemalt selleks üheks trimestriks, kui ta siin õpib – et tal oleks põnev, lõbus ja hea.

Mitte nagu ühel teisel Itaaliast Tallinnasse tulnud tudengil, kes mõned aastad tagasi oma päritolu pärast peksasai. Neeger, ühesõnaga, mis siis, et valge nahaga. Midagi sellist öeldi talle ka peksu põhjenduseks.