RAAMATUBLOGI: Veneetsia järjekordne vaimustav kurbmäng
Mida enam Donna Leoni loed, seda rohkem saad aru, kuivõrd hea on tema Veneetsia krimkasari.
Taaskord tuleb tõdeda, et valdavale osake krimiraamatutest ei anna peamist väärtust kuritegu ja selle lahendamine. Agatha Christie puhul, jah, on tema konstrueeritud müsteeriumid just need, mis lugema panevad, ent ta on üks väheseid oma valdkonnas. Juba Arthur Conan Doyle’i lugude puhul sekkub mängu Sherlock Holmesi ekstsentriline persoon, mis paelub samavõrd, kui mõrvari leidmine.
Võtke Boriss Akunini kangelase Erast Fandorini ümbert ära taust – revolutsioonieelne Venemaa, tema aadellik käitumine, jaapanlasest teener, toonane aristokraatlik kõnepruuk ja muu säärane... Alles ei jää suurt midagi. Ja nõnda on teistegi teostega, mida võib liigitada väärtkrimikirjanduse alla. Kontrast tühjade raamatutega, kus on maalitud kuju valgele paberile, ilma taustata, on kahetsusväärne.
Leoni raamatute väärtus peitub Veneetsias, comissario Brunettis ja tema perekonnas ning itaalialikkuses koos oma hierarhiasüsteemi, korruptsiooni ja kultuuriga, mille alla käib suudvesistav toidupruukimine ja veinijoomine.
Ehe Itaalia tervitab lugejat juba esimesel leheküljel, kui Brunetti abikaasa Paola on läinud Rialtosse, turule, lootusega hankida pehme koorega krabisid, mille hooaeg kestab vaid kuu. Hea küll, meil on oma tavad – ootame esimest värsket kartulit ja käime metsas piilumas, kas kukeseened on juba väljas, aga säärast kirge toidu vastu meil siiski pole.
Too hommik teeb Brunetti elu ärevaks. Selgub, et tema aastaid tagasi ostetud korteri kohta pole säilinud mingit dokumentatsiooni. Korterit, ja õigupoolest tervet majale lisatud korrust pole olemas. Ent Veneetsias on seadused karmid, parimal juhul maksad trahvi, halvimal lammutatakse lisaks trahvile ka su elamine.
Ent päev hiljem leitakse bürokraat, kes Brunettit halvast olukorrast teavitamas käis, surnuna – mees kukkunud tellingutel alla. Mis on äärmiselt kahtlane, sest ta kartis kohutavalt kõrgust ega oleks omatahetsi niivõrd üles roninud.
Mõistagi on comissario Brunetti see, kes peab tõe ilmavalgele tooma, aga selleks tuleb tal tungida võimulolijate ja kõrgklassi hämaratesse mängudesse.
