Eesti Pangas ootab Mart Laari väga rahulik töökoht

Mart Laar on veetnud Eesti Pangas viis väga rahulikku aastat. Homme annab riigikogu talle uue viieaastase ametiaja, seda teadmisega, et ka järgmised viis aastat tulevad sama rahulikud kui eelmised.

Eesti Pank pole mingi kõrilõikajaliku tempoga start-up, vaid väärikas, rahulik töökoht. Kõige rahulikum töökoht Eesti Pangas on selle nõukogu. Sel aastal on nõukogu istungeid toimunud kord kuus, aga näiteks veebruar jäi üldse vahele.

Töö pole raske. Nõukogu liikmed arutavad, kontrollivad, teevad järelevalvet ja kiidavad heaks erinevaid pangaga seotud küsimusi. Näiteks viimasel nõukogu korralisel istungil sai nõukogu ülevaate keskpanga rollist finantssektori kriisihalduses ja tutvus värske finantsstabiilsuse ülevaatega. Lisaks kinnitas nõukogu oma teise poolaasta tööplaani ja kuulas ära president Ardo Hanssoni ülevaate euroala majandusolukorrast.

Euroga liitunud Eestis on Eesti Panga ülesanded muutunud raskelt mõistetavaks, aga ometi on Eesti Panga nõukogu liikmed pandud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse, mis sätestab vaid kõige olulisemate poliitikute ja ametnike palgamäärad.

Eesti Panga nõukogu liige sai selle järgi eelmisel aastal veerandi presidendi palgast, eelmisel aastal umbes 1300 eurot kuus, panga nõukogu juht aga sai 1850 eurot kuus. Palju olulisemaid panga juhtkonna töötajaid muide ametipalkade seadusesse kirjutatud pole. Ilmselt seetõttu, et Eesti Panga juhtide tasu lööks palgaskaala täiesti segi. Panga president Ardo Hansson teenis eelmisel aastal 9500 eurot kuus, panga asetäitjad said vaid natuke vähem. See on rohkem, kui teenib Eestis peaminister või president.

Eesti Panga nõukogu esimehe valimine tekitab harva sellist lärmi nagu praegu on tekkinud. Ilmselt ei ole asi mitte töös, vaid Laari isikus.

Kunagi kaks korda peaminister olnud mehel on mineviku tõttu palju vaenlasi, aga veel rohkem sõpru. Ajalookirjutajad on olnud Laari suhtes helded, mistõttu juba oma kunagiste tegude eest on tal tagasivalimiseks piisavalt toetust.

Selle ajalookirjutamisega on ka Laar ise aktiivselt tegelenud. Viimase viie aasta jooksul on Laarilt ilmunud kokku 17 raamatut. Osad neist on kirjutatud koos teiste autoritega, teised on jälle üsna lühikesed, umbes 70 lehekülje pikkused. Mitmed neist on tõlgitud võõrkeeltesse.

Nende seas on lisaks tavalisele ajaloole ka natuke ebatavalisemaid raamatuid. Näiteks eelmisel aastal ilmus Laari ja Angelica Udekülli sulest "Sajandi kokaraamat 1918-2018" populaarsetest toitudest viimase 100 aasta jooksul ja eelmisel aastal ilmus "Eesti suured armastuslood".

Nagu näha, siis töövõimet Laaril jagub. Iseasi, kui intensiivset tööd Eesti Panga nõukogu esimehe koht nõuab. Kriitikud heidavad talle ette, et Laar pole piisavalt kaitsnud Eesti Panga seisukohtasid konservatiivsema eelarve vajalikkusest ja on olnud liiga nähtamatu.

Tegelikult polegi see panga nõukogu ülesanne. Eesti Panka esindab selle president Hansson, kes on oma seisukohtasid igati selgelt välja öelnud. Eesti Panga nõukogu ülesannete seas pole panga esindamist.

prêt à