RAAMATUBLOGI: Katniss Everdeen ja Lisbeth Salander annavad kokku Artemise Jazzi
Kui tänapäevase robinsoncrusoeliku epopöa „Marslane” autori teise raamatu „Artemis” lugemise peale kulutada üks kaunis suvepäev, pole see raisatud aeg.
Weir näikse olevat leidnud oma nišši – kosmosekirjandus. Kusjuures kaasaegne ja realistlik. Juba marslane – astronaut jäetakse teadmatusest Marsile ning ta peab end päästjate saabumiseni elus hoidma – ei teinud raamatus seda, mis pole võimalik, sest osakestefüüsiku poeg ja arvutispetsialist Weir uuris eelnevalt äärmiselt põhjalikult (kosmose)tehnoloogiat, orbitaalmehaanikat, astronoomiat ja muud säärast.
Seega tuleks arvata, et Artemis – linn või õigemini linnake Kuul – võib samuti tegelikkuses eksisteerida.
Jah, inimkond on rajanud Kuule koloonia, mis funktsioneerib Kuu reeglite ja seaduste järgi, ent samas ka maiselt. On kihid – nii kaudses kui otseses mõttes – ehk siis vaesed elavad vaestes oludes, söövad maitsestatud vetikaid, joovad pasamaitselist õlut ja ööbivad uberikes, rikkamad saavad endale lubada märksa enamat.
No kes sooviks jääda igavesti vaeseks? Jasmine Bashara ehk Jazz kindlasti mitte. Ta võiks olla Kuu parim keevitaja või insener ja elada mõnusasti ära, ent liigses püsivuses teda kindlasti süüdistada ei saa. Sestap töötab ta pakikandjana ja tegeleb vaikselt salakaubandusega – neid, kes soovivas suitsetada väärt sigared või tarbida muud Kuul keelatut – leidub ikka.
Iseloomustamaks Jazzi, tuleks liita Katniss Everdeen ja Lisbeth Salander, kellele on lisatud kamaluga sotsiaalsust ja huumorisoon. Ehk siis ta on nutikas, tark osav ja järeleandmatu tšikk.
Ühel heal päeval pakub Kuul baseeruv miljardär Jazzile tööd – mingu too pinnale ja hävitagu neli alumiiniummaaki koguvat harvesteri.
- - -
„Kui ma vahele jään, saadetakse mind Maale. Ma ei suudaks Maa peal ilmselt püstigi seista, rääkimata seal elamisest. Ma olen kuueaastasest peale Kuu raskusjõud elanud.
Ei, ma olen salakaubavedaja, mitte sabotöör. Ja miski oli selle asja juures mäda.
„Vabandan, aga see ei ole minu rida,” ütlesin ma. „Sa pead leidma kellegi teise.”
„Ma annan sulle miljon makki (kohalik rahaühik).”
„Nõus.””
- - -
Võib ette aimata, et asjad ei kulge sealmaalt kui siidi ja kogu sellest aktsioonist saab suurejooneline jama, mille klaarimiseks on vaja Katnissi ja Lisbethi Kuul elanud ning tehnikat jagava koondkuju maksimaalset pingutust – ise tekitad probleemi, ise ka lahendad.
Seski raamatus peitub vaat, et suuremgi väärtus taustal, mis loo keset ümbritseb. Weir on tunnistanud, et „Artemist” (linn on rajatud Apollo 11 maandumispaiga kõrvale. Kreeka mütoloogias oli Artemis teatavasti Apollo kaksikõde) kirjutada oli märksa keerulisem kui „Marslast”. Tal läks nädalaid ja nädalaid detailse ja funktsioneeriva kuulinna loomiseks. Niisiis kirjeldab Weir meile lähitulevikku, kuigi vaevalt see reaalsuses nõnda äge ja värvikas on. Või mine tea.
