Valeinfo hirm valimistel pani Facebooki, Google’i ja Twitteri tõsiselt Eesti peale mõtlema

Suve alguses kutsusid valimisi korraldavad valimiskomisjon ja -teenistus kokku koosoleku, kus laua taga oli terve rida ministeeriume ja asutusi. Lauale pandud küsimus oli pakiline. Tuleval aastal korraldatakse kahed määrava tähtsusega valimised, aga kes ja kuidas peaks hakkama tegelema võimaliku mõjutustegevuse või pahatahtliku väärinfo levitamise küsimusega?

Terve rida riigiasutusi on oma valdkonnas arendanud nn strateegilise kommunikatsiooni tegevusi, mis peaksid süsteemselt jälgima ja märkama avalikku inforuumi mõjutavaid trende. Nii häid kui ka halbu.

Kuid ühe laua taha jõudnuna selgus kriitiline tõsiasi – kõik teavad läänemaailma viimase paari aasta valimiste kogemusest suurte sotsiaalmeedia platvormide nagu Google’i, YouTube’i, Facebooki või Twitteri tohutult kasvanud rolli. Samuti teatakse ohte, mis tulenevad nende võimalikust ärakasutamisest halva tagamõttega tegevusteks, aga...

...aga veel paari kuu eest polnud Eesti riigi jäsemetel mingit süsteemset otsekontakti nende hiigelplatvormidega, mis ka Eesti avaliku ruumi kujundamisel ülisuurt rolli mängivad.