SUUR FOTOLUGU | Päev piirivalvurina

Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon, mida valvab igapäevaselt sadu piirivalvureid, on ligi 340 km pikk. Sellest omakorda umbes pool on vee- ning teine pool maismaapiir. Olgugi, et piiril elu käib, jääb see kõrvalistele inimestele tihtilugu nähtamatuks ja kaugeks – niisama piirile uitama ei tohi keegi ka minna. Mõistmaks, milline näeb välja ühe piirivalvuri tööpäev, teen kaasa 12-tunnise vahetuse piirivalvur Tom Illisoniga.

Teadmata, mis mind ees ootab, alustan Tartust varahommikul sõitu läbi tiheda udu - udu ei taandu ka enne keskpäeva. Väljas on veel pime ja loodus on härmas. Auto armatuurilt loen, et väljas on 5 soojakraadi. Mõni kilo­meeter enne Luhamaa kordonit jookseb üle tee neli kitse. Vahejuhtum lõppeb õnnelikult, ohkan rahusta­valt, sest vahetasin tööautol äsja suverehvid naastrehvide vastu. Jõuan üsna täpselt uue vahetuse alguseks kordonisse - varuks jäetud minutid tiksuvad udus sõites samuti nulli.

Kordonis kohtun oma paarilise Tom Ilissoniga. Tom on veel viimast päeva 28-aastane ning meie piiri on ta kaitsnud nüüdseks neli aastat. Tutvumine jääb lühikeseks, sest peame mine­ma peagi algavale instruktaažile, kus jagatakse kätte päevakäsud, patrullmarsruudid ja vahetatakse infot piiriolukorrast.

Et piiriäärsel alal liikumisele on ranged reeglid, arutame autos läbi, millega ma arvestama peaksin. Iseenesest mõistetav, et pidevalt tuleb jälgida piiriposte ning teisi tähistusi ja vältida üle piiri sattumist. Hea kombe kohaselt on reegliks seegi, et piiripatrullis VF piirivalvureid märgates ei ole viisakas neid pildistada. Lugupidav suhtumine töötegijatesse ja töötegemisse hõlmab sedagi, et vali jutuvada piiririba läheduses on halb, lausa tööd halvav asjaolu. Terava silmavaate kõrval on sama oluline kuulatada, milliseid liikumisele viitavaid helisid kostub. Sel hetkel mõistan, et mind on reaalselt pandud Eesti piiri kaitsma. Enamasti on ühes piiripatrullis kaks piirivalvurit, kuid täna olen mina Tomiga kahekesi sel piirilõigul tööl.

Piiri valvamiseks on hulk erinevaid võimalusi: jalgsi, autoga, ATVga, UTVga, paadiga, saaniga, kopteriga, drooniga, jalgrattal ja teenistuskoeraga jälgi ajades. Lisaks nähtavatele piiripatrullidele toimetavad eraldi veel ka need piirivalvurid, kes on maskeeritud, püsivad varitsuses ja vaatlevad nii ööl kui päeval, et tööks vajaminevat infot koguda. Päev, mil ma piirivalvurina end proovile panen, hõlmab patrulli jalgsi, autoga, UTVga ning linnulennult drooniga.

Kui Eesti kord piiri välja ehitab, saavad piirivalvurid korralikud patrullrajad, kus saab liikuda nii jalgsi kui sõidukitega ning jala murdmise mure kõrval jääb enam aega piiriribal olevate jälgede uurimiseks.

Sellest märgist edasi minna ei tohi keegi teine peale piirivalvurite. Kui keegi siiski eirab hoiatusmärki ning läheb piiriribale, võib ta saada kuni 800eurose rahatrahvi või lausa aresti. Kindlasti ei tasu piiriposti juurde selfisid tegema minna.

Laudteega risti tulevad jäljed äratavad Tomi tähelepanu, kuid ta hindab need peagi metsloomade omaks. Kord olevat laudtee alt leitud ka mängukaru, mis kuulus väikelapsele, kes tuli koos perega üle piiri Venemaalt Eestisse. Leidude seas on ka trussikuid ja rinnahoidjaid.

Loomulikult pole iga hommik nii roosiline ja patrullis peab käima iga ilmaga. Suvel saadab patrulle paks parmuparv, talvel tuleb teha kümneid kilomeetreid jalgsipatrulli ka siis, kui külmakraadid on üle 30.

Uusi taktikaid ja praktikaid õpivad piirivalvurid nii Eestis kui välismissioonidel. Näiteks käisid mõni aeg tagasi jälgede tundmist ja märkamist Eesti piirivalvuritele õpetamas USA indiaanlastest koosnev piirivalve üksus Shadow Wolves, kelle tööks on leida salakaubaveda­jaid 122km pikkusel lõigul Arizona osariigis Mehhiko ja USA piiril. Nende pärusmaaks on kõrbealad, mistõttu Eestis käies nentisid nemadki, et meie piirivalvurite töö on kindlasti keerulisem, sest jälgi tuleb ajada raskel metsasel soisel alal.

Kahtlastest ilmingutest annavad nad kohe korrakaitsjatele teada ja tehakse selgeks, kas ja mis teoksil.Piirivalvurite ja kohalike elanike silmadele lisaks valvavad piiri ka valvekaa­meraid, mis fikseerivad liikumise ning saadavad sellest info kohe keskusesse. Turvakaalutlustel jäävad fotod neist valvesüsteemidest avaldamata.

Aeg-ajalt tuleb nii ka ette, et piirivalvurid peavad ebaseaduslikult piiriületuselt kinni mõne marjulise või seenelise. Piiriäärsetes metsades käimine pole keelatud, ent kindlasti tuleks enne selgeks teha, kust piir kulgeb ning korvi täites pidevalt jälgida, kus suunas liigutakse.

Kasu ei kerki elektrialajaamade rajamisest üksnes piiri valvamisel, vaid ka piiriäärsetel kohalikel elanikel, kel avaneb võimalus elektrivõrguga liitumiseks.

Kui soojemal ajal on ohtlik rabamaastik piiriületusi takistav tegur, siis talvisemal ajal ja pinnase jäätudes laiendavad piirikurjategijad oma trajektoori tihti ka üle soisemate alade.

Jalgsipatrulli pikkus jääb veidike alla 10km, mis läbis nii sood kui metsa. Pean tunnistama, et selg sai märjaks ja jalad olid veel paar päeva hiljem valusad, kuid ega tegemist olegi mõnusa RMK matkateega. Tagasi sõites on loodus juba härmatise alt üles sulanud ning udust pole midagi enam alles.

Järgmisena on päevakavas laskeharjutused. Kuigi relva kasutamine piirivalvuri töös on pigem erand, tuleb ärevamateks ohuolukordadeks valmis olla. Ettearvamatult võivad käituda nii illegaale üle piiri toimetavad kurjategijad kui ka salakaubavedajad. Piirivalvurite arsenali kuulub kaks tulirelva - Galil ja Walther. Kui püstol Walther on iga patrullis oleva piirivalvuri vööl, siis tugirelv Galil on valmis juhtudeks, mil tarvis suuremat tulejõudu. Harju­tama tulevad kõik, kellel pole sel hetkel teisi kohustusi ja kaks politsei kadetti.

UTV ehk utility task vehicle teeb palju lärmi, kuid onpatrullimisel efektiivne: nelikveoline masin läheb läbi peaaegu kõigest, mis talle ette antakse. Patrulli eesmärgiks onkontrollida üle kolmikpunkt - Eesti-Läti-Vene piiride kohtumispunkt - ja patrullida sealt edasi vahemik 1. piiripostist 14. postini.

Just sellist tüüpi piirilahendus tõstis piiriehituse maksumust, sest rabamaastikule millegi püsiva ehitamine on inseneriteadus, millega projekteerijad ja ehitajad enamasti oma töös kunagi kokku ei puutu.

Seda droo­ni kasutatakse vajadusel ka sisemaal, näiteks kadunud inimeste otsingutel.

Teel kordonisse saame info, et Saatse kandis peeti kinni vene registrimärgiga valge Volkswagen Transporter buss. Autos istuvad kaks Vene passidega meest, kes on väidetavalt eksinud ning otsivad Luhamaa piiripunkti - linnulennult on sealt läbi Venemaa ca 30km. Meeste jutu kõrval on kahtlane seegi, et bussi tagaistmed on välja võetud ning taga on vaid kaks tühja õllepurki ning seljakott. Midagi ebaseaduslikku siiski ei tuvastata, võetakse meeste ja sõiduki andmed ning lubatakse edasi sõita.

Tom sel päeval koju ei sõida, vaid jääb ööbima kordonisse. Üldiselt jäävadki piirivalvurid ööseks kordonisse, sest uus vahetus algab juba 12h pärast. Piirivalvurite graafik näeb ette 5 jär­jestikust 12-tunnist tööpäeva, üks kord päevased ja teisel korral öised vahetused. Nende vahele jääb 5 puhke­päeva. Järgmiseks ööks läheb Tom võib-olla siiski koju, sest sünnipäev vajab tähistamist.

Elamistingimused on kordonis head. Elamine näeb välja nagu ühiselamuski - 2 tuba ja 4 voodikohta, tualett. Samal korrusel on ka ühiskasutatav vabaaja veetmiskoht, kus on diivanid, tugitoolid, raamaturiiul ja teler. Valvurite kasutada on veel jõusaal ning saun. Loomulikult e-riigile kohaselt ka kiire internetiühendus.

Pean andma au nendele vapratele piirivalvuritele, kes meie riigipiiri 24/7 valvavad, ning ennastsalgavalt seda ametit peavad. Jääb vaid loota, et nad peavadki vaid tegema relvaharjutusi lasketiirus, mitte neid realsetes olukordades kasutama. Liigun pimedas tagasi koju, et oodata järgmisel päeval valutavaid jalgu.