VARIVALITSUS | Jaak Laineste: pandimärgid ka viinapudelitele!
Plastik moodustab ligi 90% Läänemere randades leiduvast prügist ning ühekordsed plasttooted on kõige tavapärasem prügi meie meres. Seetõttu ei pea kaugelt otsima, miks otsustas Euroopa Parlament lõpetada ühekordsete plasttoodete kasutamise aastaks 2021. Plastist taldrikutele ja söögiriistadele on olemas juba keskkonnasõbralikud alternatiivid ning õnneks ei nõua see tarbijatelt olulisi harjumuste muutusi. Euroopa Liit pani paika ka tähtajad eri pakendite ja plasttaara kasutamise oluliseks vähendamiseks ja taaskasutuseks.
Lisaks Euroopa Liidule on asunud plastreostuse vastu võitlema globaalsed korporatsioonid. Nimelt toimus oktoobri lõpus Bali saarel konverents Our Oceans, kus enam kui 250 suurtootjat, jaemüüjat, jäätmekäitlejat ja valitsust võtsid vastu plaani plastreostuse vastaseks võitluseks. Allakirjutanute seas oli ka meile tuntud suurtootjaid - Coca-Cola, Colgate, Palmolive, Danone, H&M, Mars, Nestlé ja Philips. See plaan pole küll esimene, kuid on seni ehk suurim oma osapoolte arvu ja nimekuse poolest. Kahjuks Eesti siin aktiivsete riikide hulgas ei figureeri.
Hõlmab kõiki plastpudeleid
Balil allkirjastatud plaan näeb ette näiteks vähendada plastiku kasutust tootedisaini ja innovatsiooni abil, muuta kõik plastpakendid 100% korduv-, taaskasutatavaks või komposteeritavaks ning vabastada plastpakendid kahjulikest kemikaalidest.
Väikesel riigil nagu Eestil on võimalus kasutada oma dünaamilisust ja teadlaste potentsiaali, et teha otsuseid ja luua mudeleid ning lahendusi, mis annavad kogu maailmale eeskuju. See toetab meie suuremat eesmärki kujundada vastutustundlik majandus, mis keskendub innovatsioonile ja väärtusloomele. Meil on võimalus olla disainerid, lahenduste eksportijad ja suunanäitajad selle asemel, et lasta endale ette öelda, kuidas me peame oma probleeme lahendama.
Nigel sorteerimine toob trahvi
Vaatamata sellele, et Eestis on olemas hästi toimiv pakendiringlus, mis kogub ja suunab taaskasutusse suurema osa joogitaarast, on Eesti jätkuvalt üks Euroopa Liidu murelapsi, sest meie taaskasutatava olmejäätme osakaal on alla 27% ning kasvu ei ole hetkel oodata. Paari lähima aasta jooksul võime oodata Brüsselist trahve ja sanktsioone, sest ELis kehtib nõue, et aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetest olema taaskasutatud ja see protsent tõuseb iga 5 aasta järel. Prügi taaskasutuse suurenemise asemel me hoopis põletame ja ladustame oma pürgi. Prügi kui ressurssi põletamist ei tohiks nimetada taaskasutuseks, sest prügi kütteväärtus on madal ja selle põletamisel paisatakse keskkonda väga palju kahjulikke kasvuhoonegaase.
Esimese sammuna võiks edasi arendada meil juba olemasolevat ja hästi toimivat pakendiringlust ning lisada sinna ka muud taarat - veinipudelid, kange alkoholi pudelid, plastist piimapudelid ning ka klaaspurgid. Seni on pakendiringluse laiendamist takistanud pigem tootjate-poolsed tehnilised piirangud, kuid riigi aktiivsemal sekkumisel erinevate motivatsioonide ja piirangute näol oleks võimalik need probleemid siiski lahendada.
Läbi erinevate meetodite tuleks motiveerida inimesi oma prügi sorteerima, et muuta see lihtsamini taaskasutatavaks. Tuleks muuta sorteeritud ja taaskasutatava pakendiprügi tasuta ära andmine kõikidele kättesaadavaks ning selle raames arendada ka kohtkogumise süsteemi, kus pakendikonteinereid paigutatakse elamurajoonidele lähemale. Riiklikult tuleks tavatarbija jaoks soodustada ka sorteeritud jäätmete äravedu.
Lisaks tuleks korraldada biojäätmete eraldi kogumine. Esiteks saab sellest kohapeal toota keskkonnasõbralikke biokütuseid ning ainuüksi biojäätmete eraldi kogumine aitaks Eestil täita Euroopa Liidu 2020 prügi taaskasutuse eesmärgi, mis vabastaks meist ebameeldivatest ELi sanktsioonidest ja trahvidest.
Riiklikul tasemel tuleks toetada ka teadusarenduse ja erasektori koostööd korduvkasutatavate ja biolagunevate, sh tselluloosipõhiste pakendimaterjalide loomiseks ja juurutamiseks ühekordsete toodete asemel. Juba täna suudab kohalik tselluloositööstus toota lisaks paberitoorele ka pakendeid. Selle asemel, et kohaliku tooraine toodangu välismaale saata, peaksime hoopis seda ise siin kasutama.
Eestlased suudavad korraldada maailma prügist puhastamist, aga oma kodus on asjad üsna korrast ära. Mõne lihtsa sammuga saab igaüks alustada juba täna keskkonnasõbralikumat eluviisi - uuri kas sul on võimalik sorteeritud jäätmed eraldi ära anda. Teised olulised sammud tuleb teha riigi ja omavalitsuste tasandil.
