RAAMATUBLOGI: Kuidas Attenboroughst sai Attenborough
Tipputõusmist tuleb alustada jalamilt ning Sir David Attenborough räägib ausalt ära, kuidas kõik alguse sai.
Neile, kes veidigi looduse ja planeedi Maa vastu huvi tunnevad, pole vaja Attenborough’d tutvustada. Looduseuurija, ajakirjanik, loodusfilmide autor ja loodusteaduse populariseerija ja mida kõike veel. Kui maailmas on keegi, kes meie planeedil elavatest organismidest kõike teab, siis just Attenborough.
Tema võrratud filmid avavad looduse mitmekülgsuse ja kummalisuse. No tõesti, kõik need kiskjad ja linnud ja ämblikud ja ahvid ja muud elukad elavad kohati nii äraspidist elu, et hakkad kahtlema Jumalas – kas tõesti on võimalik kõigest kuue päevaga luua säärane elurikkus?
Britid valisid Attenborough kümnend tagasi kõige usaldusvärsemaks avaliku elu tegelaseks. Ja põhjusega. Mees ei häma, vaid näitab täpselt ja realistlikult, kuidas asjad toimivad. Aga eks tal ole ka lihtsam, sest filmib olevikku. Aga kui paluks Attenborough’l tulevikku ennustada...
Attenborough, muide, olla pärast kuut kümnendit filmitegu kõige enam maailmas reisinud inimene. Mõistetav, sest kui leidub paik, kus Attenborough pole viibinud, ei ole seda paika ilmselt olemas – a la Sannikovi maa. Ainuüksi Life ehk Elu sarja seeriaid on ta tootnud 79 ja iga jaoks reisinud sinna ja tänna.
Vanad eestlased ütlevad, et igaüks on ise oma õnne sepp ja selle põhimõtte järgi tegutses ka Attenborough. Ei olnud nõnda, et Suurbritannia riiklik telekanal BBC otsis üles ühe noore loodussõbra ja teatas: kui sul muud targemat teha pole, longi mööda maailma ringi ja tee mõned telesaated. Sugugi mitte, Attenborough võitles selle võimaluse ise välja oma tarkuse, innukuse ja hea tööga.
Noore loodusuurijana otsustas Attenborough planeedil pisut ringi vaadata ja Londoni loomaaiale kõiksugu elukaid hankida – toona käisid asjad nõnda. Ja et teemat laiendada ning reisimiseks raha saada, tegi ta oma seiklustest BBC-le telesarju. Mälestused kolmest esimesest retkest – Guyanasse suur-sipelgaõgija, Indoneesiasse komodo varaani ja Paraguaysse vöölase järele – ongi köidetud antud raamatusse.
Lugedes noore loodusuurija seiklustest, haarab vanema põlvkonna inimesi ilmselt eelkõige nostalgia. Tulevad meelde ammused ajad, kui reisi- ja loodusraamatuid – eelkõige sarjast „Maailm ja mõnda” – sai siise ahmitud suurel kiirusel ja hulgakaupa. Mine tea, ehk peaks nüüd ka mõne lapsepõlveteose riiulilt üles otsima...
