Toomas Alatalu: prantslased võtsid sisse oma juhtiva koha revolutsioonist tiines Euroopas
Olen süvitsi uurinud regionaalseid protsesse ja kui pärast kahenädalast peesitamist saartel India ookeani keskel naasin ja hakkasin toimuvast pilti looma, siis - Prantsusmaa sündmuste algpunkt 17. november ja hetkel käimasolev neljas revolutsiooniline nädalalõpp tõid mulle mälust kohe esile tuttava 17. novembri 1989.
Just sel samal päeval alustasid üliõpilased sotsialistliku okupatsioonirežiimi kukutamist Tšehhoslovakkias ja tegid nelja nädalaga ära sama, mida eelnevalt oli tehtud mitu head kuud (Balti kett oli antud sündmuste ahela vallandaja) Poolas, Ungaris, Saksa DVs, Bulgaarias. Nende tehtu eripära oli selles, et Nõukogude tankide sissetungist ja muu maailma seljapööramisest 20ks aastaks apaatiasse langenud tšehhid-slovakid vaatasid antud hetkeni üsna ükskõikselt pealt seda, kuidas idasakslased ka läbi nende riigi Läände (ära) sõidavad ning isegi Berliini müür pidi langema (9.11.1989) enne, kui Praha taas ärkas ja kohe esirinda põrutas.
