Suurte sõnade tõttu ongi üllatavad nii küüniliselt astutud provokatiivsed sammud. Alustades kultuuritegelaste kaubamärgi kaaperdamisest, siis õppejõust sakslase vastandamine nn rumalale massile ja nüüd lõhede tekitamine eestlaste ja venelaste vahel, mis külvab lahkmeelt ja vaenu meie rahvuste vahele.

Arvata võib, et kohe-kohe tuleb jõhkravõitu kampaaniale jätk, pakun ainsast lõimumispoliitika Messiast, kes eestlaste ja venelaste pooled taas keskpõrandale kokku lõimib. Kuid seni, kuni Vabaduse väljakul toimunud lapsevankriga provokatsiooni osas, mida ise kohviku akendest jälgiti, pole vastutust võetud, peaks Eesti200 olema viimane, keda lõimumispoliitikas üldse kuulata.

Plakati-provokatsiooni tagajärjed on lähipäeval näha, kuid ilmselt ei vastuta Eesti200 ka seekord. Isegi kui idanaaber eestlaste ja venelaste vastandamise plakatid oma propagandamasinasse lükkab ja pahatahtlikult meie riigi vastu ära kasutab.

Lennart Meri on omal ajal enne valimisi öelnud, et ärge uskuge sõnu, uskuge tegusid. Eesti200 puhul tuleb valvas olla – enam ei saa sõnu, ammugi tegusid uskuda.