Aro Velmet: marss vabaduse platsi eest

Laupäevane naiste marss võiks sundida avalikkust tunnistama, et seksism, ahistamine, palgalõhe on päris teemad.

Igasugune poliitika on kõigepealt võitlus avaliku ruumi eest. Võitlus selle eest, kelle huvid ja mured üldse kuuluvad „turuplatsil” arutamisele ja kelle omad jäävad pelgalt eraasjaks. Mingi inimrühma marginaliseerimiseks pole efektiivsemat strateegiat kui öelda, et nende probleemid pole ühiskonnale olulised.

2019. aastal üle maailma toimuvad naiste marsid ongi kannustatud arusaamast, et õigluse esimene eeldus on õigus olla avalikus ruumis kohal, kõneleda ja saada ära kuulatud. Esimene naiste marss toimus 2017. aasta jaanuaris reaktsioonina seksuaalse vägivallatsemisega kelkinud Donald Trumpi USA presidendiks inaugureerimisele. Kuigi vähemalt 12 naist süüdistasid Trumpi käperdamises, ei takistanud see tal valimisi võita. Ent veelgi markantsem oli, et süüdistused ulatusid aastakümnete taha.