RAAMATUBLOGI: Inimese teekond jumalaks. Tuleb luua uus liik, Homo Deus
Esimese raamatuga „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu” kirjeldas Yuval Noah Harari meie teekonda tänasesse, „Homo Deus. Homse lühiajalugu” viib meid homsesse.
Hararil on hämmastav oskus ajalugu, ent nagu selgub ka olevikku ja tulevikku lahti mõtestada. Ta selgitab arusaadavalt, ja mis kõige tähtsam – usutavalt – kes on Homo Sapiens ja millised võimalused, et inimese liiginimeks saab ühel hetkel Homo Deus. Või ei saa.
Olgugi, et osa loodusest, on inimesest saanud valitseja. Vähemalt ajutiselt. Halvad ajad on selja taga, inimkond õitseb. Ülesöömise tagajärjel sureb meid enam, kui nälja tõttu, suhkruhaigusse kümme koda enam kui sõdades ja epideemiad ei vii miljoneid hauda. Ehk siis inimkond on vabanenud näljast, sõdadest ja surmavatest nakkushaigustest. Mitte küll lõplikult, aga suuremalt jaolt.
Mis edasi? Liigume surematuse suunas. Tasapisi. Väikeste sammudega. Eelmisel sajandil kahekordistus keskmine eluiga. Kas järgmise sajandiga taas? Hakkame elama 150-aastasteks? Ilmselt tõesti, ent siis muutub ka kogu elukorraldus. Kuivõrd loogiline on, et ühe inimesega ollakse abielus 120 aastat? Või kuidas muutuvad töösuhted, kui inimene on sajandijagu töövõimeline? Ja mis saab poliitikast? Vladimir Putinil on veel 90 aastat võimul olla. Või mis Putinil – Stalingi oleks praegu veel üsna kõbus taat, peaks 140. sünnipäeva.
Kui meist saavad peaaegu surematud, on järgmine ülesanne muutuda õnnelikuks. Mis on keerulisem, sest millegipärast tunnevad arenenud riikide elanikud end õnnetutena vastupidiselt neile, kes elavad vaesuses, kui kõrvutada enesetappude arve. Aga hea küll, saame sellestki probleemist üle. Järgmine ülesanne on muutuda jumalaks, mis võib Harari kinnitusel aset leida kolmel viisil: bio-, küborg- või anorgaanilise tehnoloogia baasil. Eks ta ole. Miks peaksime arvama, et kui oleme amööbist siiamaale jõudnud, on Homo Sapiens arengu viimane tase.
Raamatus püüab Harari esmalt jõuda selgusele, kuidas on ahvist saanud kaasaegne inimene ehk planeedi valitseja. Kas me oleme kõrgem eluvorm või lihtsalt kohalik kiusaja? Kuidas me andsime maailmale tähenduse ja lõime jumalad ja teised väljamõeldised ehk Jeesus Kristuse, Prantsuse Vabariigi, Apple ja raha.
Tegelikult on inimkond end nurka värvinud ja seda just viimaste sajanditega. Meie jumal on majanduskasv ja kui seda ei oleks, kukuks arenenud maailm kokku. Paraku on siin üks aga: planeet ei kannaks seda välja, et kõik – Aafrika, miljard hiinlast ja indialast ning ülejäänud – elaksid sama hästi kui näiteks Ameerika keskklass, sest viimnepäev saabuks ruttu.
Hea küll, me lahendame majanduskasvu probleemi. Aga edasi? Harari väitel on inimene algoritm ja just algoritm on teinud meist valitsejad. Ent miks ei võiks mõni teine algoritm – tehisintellekt – meid hävitada?
„21. sajandi majandusteaduse kõige olulisemaks küsimuseks võib saada see, mida üleüldse inimesega peale hakata,” arutleb Harari. „Mida peaksid teadvuslikud inimesed peale hakkama, kui meil on üliintelligentsed mitteteadvuslikud algoritmid, mis peaaegu kõigega inimesest paremini hakkama saavad?”
Järelikult tuleb luua uus, tunduvalt kvaliteetsem inimliik Homo Deus, mis säilitab mõne olulise inimliku omaduse, kuid sellel on lisaks täiustatud kehalised ja vaimsed võimed, mis lubavad tal vastu panna ka kõige erenenumatele mitteteadvuslikele algoritmidele.
