Laste valusad ja mustad mured. Lasteabitelefon päästis mullu mitu noort elu

Lasteabi telefonikõnedest ja sõnumitest nähtub, kui sünget ja kurba elu elavad kahjuks paljud Eestimaa lapsed.

Öösel kella kahe ja kolme vahel kirjutab lasteabi veebivestlusse noor tüdruk. Ta nendib, et on neelanud suure hulga tablette, sest ei taha enam elada. Tüdruk ei ütle oma nime ega asukohta, ta lihtsalt tahab rääkida, et end julgustada. Tal on küll ema ja isa, samuti ülejäänud perekond – kes samal ajal kõrvaltubades magavad –, kuid ta tunneb end nii üksikuna, et ei näe kõigist oma probleemidest enam muud väljapääsu.

Konsultant suhtleb temaga mitu tundi, enne kui tal õnnestub last veenda ütlema oma aadress, et saaks talle abi saata. Pere ärkab öösel selle peale, et nende koju saabub kiirabi ning arstid hakkavad päästma lapse elu. Järgmisel päeval tahab aga lapse ema tüdruku haiglast koju viia ja arvab, et laps ega pere rohkem abi ei vaja. „Ema oli lapse probleemidest teadlik, kuid arvas, et saab ise hakkama,” nendib sotsiaalkindlustusameti lasteabi infotelefoni juht Mari-Liis Mänd. „Ema ei võtnud juhtunut piisavalt tõsiselt.”

Lasteabi veebivestlusse kirjutab poiss. Ta ei otsi abi endale, vaid on väga mures oma sõbranna pärast. Poiss edastab tüdruku sõnad, et too läheb end ühte järve uputama. Konsultant saadab kiiresti järvekese äärde politseipatrulli, kes leiabki sealt tüdruku. Õnneks ei ole ta veel jõudnud endale midagi teha ja saab abi.

Helistab anonüümseks jääda sooviv mees. Ta ütleb, et peab teatama hädas olevast lapsest. Teataja tuleb just ühest Tartu korterist, kus peetakse joomapidu. Ent seal on ka väike laps, kelle ema on purjus. Konsultant saadab politsei nimetatud aadressile olukorda kontrollima. Patrull leiab eest sigaretisuitsu täis toa hulga purjus inimestega, voodi alt magamast aga aastase lapse. Lapse ema on silmanähtavalt rase, kuid sellest hoolimata tuvastatakse tal üle neljapromilline joove.