„Narvas võiks linnavalitsuse sildi kleepida Narva Vee ukse peale.”
„Meil käib kõik teistpidi,” nendib alates reedest endine Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes kolib nüüd volikogu pinki nühkima. Sinna saatis ta valimisliit Kodulinn Narva, millel on Narva 31-liikmelises volikogus 20 kohta, ehk kohalik partei, nagu ütlevat selle valimisliidu juht Aleksei Voronov. See kõikvõimas mees on Narva ja Narva-Jõesuu vee-ettevõtte juht. Kui ta tahab, siis pistab Narva Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise projekti kalevi alla, ja kui tahab, kangutab linnapea ametist. Voronovi ja Tammiste suusad läksid risti mullu.
Enamik Narva inimesi, kellega Eesti Päevaleht Aleksei Voronovist rääkis, palusid anonüümsust. Nad kardavad oma töökoha, elu ja tervise pärast. Kuidas see 21. sajandi Eestis nii läks?
Narva on piirilinn, kus on töökohtadega väga kitsas. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal sealse palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 889 eurot ja 40 senti, Ida-Virumaa keskmine brutokuupalk ulatus 2018. aasta IV kvartalis 1102 euroni. See on Eesti üks madalamaid.