Mari-Vivian Ellam: parem negatiivne iive, kui Varrol lapsi seitse?

Lasterikkusest ja ilkumisest.

Eesti poliitilised jõud on näinud aastaid vaeva iibe suurendamiseks: on sisse seatud emapalk ja kolmelapsetoetus, suurperedele on tehtud soodustusi ja antud toetusi, kuid sündimus suureneb visalt. Ilmselt on üks oluline põhjus see, et ühiskonnas valitsevad perevaenulikud hoiakud on visad kaduma.

„No mis sa neist sünnitad?”, „Jälle uus laps?”, „Kas juba palju ei ole?” on täiesti tavalised küsimused, mida üle kolme lapsega perede vanematele esitatakse. Need küsimused peegeldavad karmi tõde: meie ühiskonnas pannakse lasterikkust pahaks ja heal juhul vaadatakse suurperesid haletsevalt või mõistmatult. Hea näide on hiljuti ühes Eesti telesaates esinenud bändi lauluread: „Varrol lapsi seitse, naine pliidi küljes lukus. Parem negatiivne iive kui Varrol lapsi seitse.” Ma mõistan seda emantsipeerunud naiste kriitikat, mõistan soovimatust olla kodu ja laste külge aheldatud, mõistan ebaõigluse tunnet võrreldes meestega. Suurpere emal võib tõesti olla tunne, et ta on pliidi külge aheldatud. Aga mis kasu peaks selline kriitikanool ühiskonnale tooma?