Tarvi Pürn: rahvas vajab spordis oma kangelasi. Kuidas neid valemängijate eest kaitsta?

Euroopa autonoomne spordimudel, mida järgivad ka paljud teised maailma riigid, tugineb vabatahtlikkuse alusel moodustunud spordiklubidele ning näeb ette spordiala keskse juhtimise spordialaliitude kaudu. Reeglid, sealhulgas võistlusmäärused kehtestatakse ise ja jälgitakse ise ka nende täitmist (spordikohtunike süsteem jms).

Avalikul sektoril on spordikorralduses kanda oma kindel roll. Tunnistades spordi ja laiemalt kehalise aktiivsuse positiivset mõju ühiskonnale, on riigi ülesanne kujundada spordiklubide ja -organisatsioonide tegevusteks maksimaalselt soodne keskkond. Seda peamiselt rahaliste toetuste ja seadusandluse kaudu. Olgu siinkohal välja toodud, et suurem osa avaliku sektori toetustest kuulub Eestis noortespordile.

Paraku on spordil ka haavatav külg. Leidub neid, kes otsivad spordis edu saavutamiseks keelatud viise, ja ka neid, kes püüavad rikastuda dopingainete vahendamise või tootmisega. Selle kasvava trendi suurimad mõjutajad on olnud külma sõja aegsed riiklikud programmid - eelkõige Nõukogude Liidu ja Ida-Saksamaa ning üldisemalt spordi kommertsialiseerumine ja meditsiini ja tehnoloogia areng.