RAAMATUBLOGI: Mutant võib vastu saada massidele, kuid mitte tarkusele
Planeedil Maa pole asjad nii hulluks läinudki, kui läheb tulevikus. Meie taevakehal ei ole ühtset imperaatorit veel olnud ning loodetavasti ei tulegi, kuid sadade aastate pärast on end Muulaks kutsuv mutant vallutamas kogu Galaktikat, tal tuleb leida vaid teine Asum.
Psühhoajaloolast Hari Seldonit ei saa alahinnata. Selleks, et säästa Galaktikat 30 000 aasta pikkusest hädast ja viletsusest, loob ta Asumi, et vastu seista kõigile probleemidele ning käib ka ise täpselt õigel hetkel minevikust nõu andmast või ei käi, juhul kui kõik niigi paika loksub.
Masside käitumist on lihtne välja arvutada, ent kui lavale ilmub olend, kellel on võime ümber kujundada inimtundeid ja pöörata inimeste meeli, muutes nad andunud teenriteks, siis kes kaitseb Galaktikat ja Impeeriumi? Asum seda ei tee, sest allub Muula võimule ja väele.
Paraku on Seldonil peidus veel üks kaart – teine Asum. Kuid kui tugev see kaart on? Trumpäss? Ja kus see asub? Selleks, et võtta enda kätte kogu võim, peab Muul leidma teise Asumi. Mida otsib ka esimene Asum, aga hoopis teisel põhjusel.
„Teise Asumiga” pani Isaac Asimov 1953. aastal kogu loole punkti ning tosin aastat hiljem pälvis Asumi triloogia ookeanitaguse Hugo auhinna kui kõigi aegade parim sari. Ent publik ja kirjastajad ei leppinud olemasolevaga ning nõudsid Asimovilt sarja jätkamist. 1982. aastal ilmuski „Asumi äär” ja sealtmaalt veel neli raamatut.
Aga jah, „Teine Asum” on finaal, ülejäänud raamatud boonus.
